Qazaq kınosynyń endigi «akterlary» esekter me?

Ata-babamyzdyń adamzat mádenıetine qosqan úlesi sheksiz. Ony ózimiz esten shyǵaryp qoıatynymyz bolmasa, ýaqyt pen tarıh umytpaıdy. Áýeli ózgeler mynaý seniki dep ákelip berip jatady. Ulttyq bolmysymyzdy zerdelep kórsek, bizdiń  el bolýymyzǵa, qazaq bolyp qalyptasýymyzǵa jylqy janýarynyń kóp septigi tıipti. Tipti qanymyzben bite qaınasypty. Adamzattyń alǵashqysy bolyp jylqyǵa júgen saldyq, «tulpar mindik, tý ustadyq».

Dál jylqy janýary ispetti bir-birimizben  alys  ketsek kisinesip saǵynamyz, jaqyn júrsek tebisemiz. «Jaman aıǵyr jatyryna shabar» dedik te, jeti ataǵa tolmaı quda bolmaıtyn «Zańǵa» toqtadyq. «At ústi áýlıe» bolyp turǵanda, shyǵys pen batysqa, tústik pen teristikke jorttyq, qarsy kelgendi qurttyq. Qaz basyp, qadam basqan sábıimiz kók shybyqty at qylyp minip ósti, tili shyqqanda at dedi, ata dedi. «Jylqydan asqan mal barma, qymyzdan asqan dám barma» dep  «shalǵynǵa bıe baılattyq». О́leńimizidi de «mingenim astymdaǵy....» dep bastaımyz.

Al qazir zaman ózgerdi, kóshpeli ómir ótken ýaqttyń enshisinde ketti. Qalaı attan tústik, solaı barlyǵanan aıyryla bastadyq, aıyrldyq ta. Zattan da, rýhanııattan da. Endi egemendik alyp, eńsemizdi kótergen kezden beri sol joǵaltqanymyzdy tappaq bolyp ala-shapqyn bolyp júrmiz. Izdegenimiz tabylmaı, sońy sıyr quımyshaqtanyp, «áttegen-aı» degizgenderi de jetip jatyr.

 Solardyń biri – kıno salasy. Kıno adamzattyń rýhanııat áleminiń  úlken bóligi, ómirdiń aınasy. Ár eldiń, ár ulttyń túsirgen kınosynan olardyń ulttyq bolmysyn, salt-dástúrin, nanym-senimin bile alamyz jáne kınosyn kórip, «olar solaı eken dep» oılaımyz. Beıne sheteldikterdiń «Boratty» «qazaq» dep tanıtyny sııaqty. Bir tańǵalarlyǵy,   táýelsizdikten beri túsirgen keıbir kınolarymyzdyń ulttyq boıaýy óte solǵyn, kórip otyryp qazaq kınosy deýge aýyzyń barmaıdy. Basqasyn aıtpaǵanda, kıno tolǵan - esek.  О́zim kórgen bir-ekeýin aıtaıyn. Mysalǵa «Quraq kórpe» degen kınoda balalar esek minip, kókpar tartyp, ony túrli-túske boıap máz bolyp júr. Sol esekterdiń orynyna taı mingizgende qalaı bolar edi. О́tken aptada «Kelınka Sabına» degen kınonyń treılerin kórip jaǵamdy ustadym. Esekke arba shekken, aýyl saqshysy esek mingen, esek minip kelin qýǵan ata, keshqurym esekpen kezdesýge kelgender.. Átteń! Bul esekterdiń ornyna qoıshynyń «myń salsań bir baspaıtyn topaı torysyn» alsa, jetip artylar edi.

Osyndaı kınolardy kórgen, «kók jáshikten» basqany bilmeıtin, dúnıe tanymynyń jalǵyz kózi soǵan baılanǵan balalarymyz ne oılaıdy, kim bolady?

    «Ne jeseń, ne kórseń sol sekildi bolasyń». Bul dáleldengen  shyndyq.

Kelesi jyly qudaı qalasa Elbasy tapsyrmasymen qazaq handyǵy qurylyǵandyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan úlken fılm túsirilgeli jatyr. Árıne, bul kóńil kónshiterlik jańalyq. Sol fılmge de «esekter» kirip ketpese eken. Ne desek te «tulparlardan esek ozǵan» zaman bolyp tur-ǵoı.

Álibek Ydyrys