Erlan Ibraıym: Qytaıdaǵy qazaqtar onlaın kezekpen vıza alatyn bolady

Qazaqstan egemendik alyp, kók týyn kók aspanda jelbiretkenine bıyl 16 jeltoqsanda 23 jyl tolady. Osy 23 jylda beıresmı derek boıynsha, Qytaıdan 80 myńǵa jýyq adam(Qytaılardyń deregi boıynsha 45 myń adam) Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, baıtaq Qazaqstannyń túkpir-túkpirine irge kómip, kúl tókti. Qazaqstan úkimeti Qytaıdaǵy bir jarym mıllıonnan astam Qazaqtyń Shınjańda qonystanǵanyn jáne olardyń Pekın, Shańhaı sııaqty qalalarǵa baryp vıza ashtyrýynyń qıyndyǵyn eskerip, Úrimji qalasynan «Qazaqstan Respýblıkasynyń Qazaqstan temirjolyna qarasty pasporttyq, vızalyq ornyn» ashty. Árıne, Shınjańnan birde bir elge konsýl ashtyrmaǵan Qytaı eliniń ruqsatyn alyp, Úrimjiden pasporttyq, vızalyq ornyn ashý da ońaı jumys emes, múbádá, Qytaı-Qazaqstan eki el basshylarynyń dostyǵy men eki eldiń tatý kórshilik qatynasy bolmasa, Qytaı Qazaqtary jergilikti tilde «konsýl» dep atap ketken «pasporttyq, vızalyq ornynyń» ashylýy qıyn edi. Búgin de sol shaǵyn jumys ornynyń ónimdi qyzmet isteýiniń arqasynda vıza máselesi óz sheshimin tapty. Árıne, vıza suraǵan adamnyń kóptigi, pasporttyq, vızalyq ornyndaǵy ishinara sebepterge baılanysty kezek sozylyp, deldaldar kóbeıip, «konsýl tóńireginde shý-shurqannyń shyqqany» da ras. Biraq Qazaqstan úkimetiniń basa nazar aýdarýynda jáne Qaıyrjan Keńes, Erlan Ibyragım sııaqty ultjandy azamattardyń arqasynda bul keleńsizdikterge de núkte qoılyp, vıza ashýǵa barynsha jeńildikter jasaldy. Kezek alý, keste toltyrý, vızaǵa tapsyrý sıaqty jumystar arnaǵa túsirildi. Mine sondaı ónimdi jumystar istep, Qytaı Qazaqtarynyń yqlasyna bólengen Erlan Ibraıym jaqynda jumys merziminiń tolýyna baılanysty Qazaqstanǵa qaıtty. Biz osy oraıda pasporttyq, vızalyq ornynda 4 jylǵa jýyq qyzmet istegen Erlan myrzany suhbatqa shaqyryp, kóshi-qon, vıza alý sıaqty máseleler tóńireginde oı bólisken edik.

– Ereke, Úrimjidegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Qazaqstan Temirjolyna qarasty pasporttyq, vızalyq ornynda 4 jylǵa jýyq qyzmet istedińiz. Baýyr basyp qalǵan ortany qıyp ketý de ońaı emes shyǵar?

– Árıne, alǵash Úrimjige kelgende tosyrqaǵanymyzben, keıin úırenip kettik. Osyndaǵy azamattarmen aralasyp, dos bolyp, syrlasyp, syılasyp júrdik. Osylardy oılasam Úrimjini qımaıtynym ras. Biraq, jumys talaby solaı, shart boıynsha merizim toldy, endi elge qaıtý kerek boldy. Osy arada qyzmet istergenderdiń arasynda eń uzaq istegenderdiń biri menmin. Onyń ústine, Úrimji men Astananyń arasy alys emes, ushaqqa 2 saǵattyq jol. Áli talaı kelip-ketip, mundaǵy aǵaıynnan alystamaımyn.

– Múmkin «uzaq istegenińiz» sizdiń jumystyń úddesinen shyǵyp, qyzmetti jaqsy atqarǵanyǵyzdyń arqasy shyǵar?

– Olaı dep aıtsaq, maqtanǵandyq bolar. Desede, táýelsiz Qazaqstan úshin, qandastarym úshin barymdy saldym dep aıta alamyn. О́z elimniń tapsyrmasyn tolyq oryndaýmen qatar, osyndaǵy qandastarymyzǵa qolymnan kelgen múmkindikti túgel jasaýǵa tyrystym. Árıne, pasporttyq, vızalyq oryn bolǵannan keıin keıde quqyq kólemiń shekteýli, jumys tártibiń syzýly bolady, soǵan qaramastan Qazaqstannyń Qytaıdaǵy bas konsýlyna, Qazaqstannyń Syrtqy Ister Mınıstrligine jaǵdaıdy aıtyp, ótnish jasap, Shınjańdaǵy qandastardyń vıza alýyna kóptegen qolaılylyqtar jasadyq. Máselen, arnaýly saıt ashyp, biz týraly, Qazaqstan týraly, oralman máselesi, vıza máselesi jaıynda halyqty habardar etip otyrýǵa qulshyndyq. Aýyldan kelgen qandastarymyzǵa keste toltyrýdyń da belgili qıyndyqtar týǵyzatynyn, keste qate toltyrylsa, vıza alýǵa salqynyn tıgizetinin oılap, kezek alý, keste toltyrý, vıza ótinish etýdiń jumys tártbin yńǵaıladyq. Jalaqy berip, keste toltyratyn adamdar ornalastyrdyq. Vıza japsyrylǵan pasportty pochtadan salý tártibin qalyptastyrdyq.

– Sózińiz aýzyńyzda, ótkende Qazaqstandaǵy bir basylymnan «Keste toltyrý úshin aqsha alady, kezek kútý kerek, deldal bar» degen mazmundaǵy maqala oqydym. Aıyp kórmeseńiz osy jaǵyn ashalap aıta ketińizshi.

– Ony men de bilemin. Bir-birlep jaýap bereıin. bizge vıza alý úshin ár túrli adamdar keledi. Jalǵan qujat daıyndap keletinder de bar, sonyń aldyn alý úshin jeke kýálkti kompıýterde rastaıtyn júıeni iske qostyq. Árıne, ol júıege kez-kelgen adam qosyla almaıtyndyqtan, biz osy jaqtyń azamattarynan 5 adamǵa jalaqy berip, azamattyq kýálikti rastaýǵa jáne keste toltyrýǵa ornalastyrdyq. Kesteni toltyryp, bárin daıyndap berý úshin 20 ıýýan aqy alady. Onyń ústine bul aqy jumys ornynyń qazynasyna emes, jańaǵy 5 adamnyń eńbekaqsyna beriledi. О́z basym buǵan narazylyq tanytqan birde bir adam kórgen joqpyn, qaıta «durys bolǵan eken» dep rızashylyǵyn bildirip jatady. Mine osyny túrtpektetip júrgen adamdar bar. Qazaqstan Respýbılkasynyń zańy boıynsha Qazaq azamattarynan vıza úshin eshqandaı aqy alynbaıdy. Al, kezek máselesine kelsek, kezektiń keıde uzaryp ketetini ras. Ásirese, mamyrdan qazanǵa deıin vıza ótinish etetinderdiń sanynyń kóbeıýine baılanysty kezek kúrt uzarady. Biz saıtta jáne basqa amaldar arqyly vızany erterek ótinish etýge bolady dep qansha jar salǵanymyzben, ony eskeretin qandastar az. Bári saparyn jazǵa týralap ári sol kezde keletindikten, shilde, tamyz, qyrkúıek aılarynda adam kúrt kóbeıedi. Al jeltoqsan, qańtar, aqpan, naýryz aılarynda kezek az, keıde tipti kúnbe-kún nómir alyp, vızaǵa berip ketýge de múmkindik bolady.

Buryn vıza 3 aı, kóp mártege beriletin. Bul Altaı, Tarbaǵataı, Ile sııaqty óńirlerden keletin qandastarymyzǵa qolaısyzdyq týdyryp ǵana qalmaı, bizdiń jumysymyzǵa da salmaq túsiredi. Osy bir jaǵdaıy eskerip, qandastarymyzǵa qolaılylyq jasaý úshin Qazaqstannyń Syrtqy Ister mınıstrligine qaıta-qaıta ótinish jasap, Qazaqtarǵa vıza merizimin bir jyl kóp mártege uzarttyq. Demek, qazir vıza Qazaqtarǵa bir jylǵa kóp mártege beriledi. Qazaqstanǵa baram degen aǵaıyndar erte qamdanyp, jyl basynda eskerse, múmkin jazda uzyn-sonar kezek bolmaýy yqtımal. Qazir biz kúnine 375 adamǵa(qazaq) vıza beremiz. Shuǵyl jaǵdaımen(týysqany qaıtys bolǵany jaıly anyqtama qaǵazy barlar, oqýǵa baratyn oqýshylar) Qazaqstanǵa baratyndar jáne basqa ult azamattary munyń syrtynda. Bulardy qossaq kúnine 450 ge jýyq adamǵa vıza beriledi. Olardyń qujattaryn qabyldap, vıza berý bizge de ońaı soqpaıdy. Tústen buryn qabyldasaq, tústen keıin qatysty jumystaryn isteýimiz kerek, keıde tipti, qarbalastap ketkende senbi, jeksenbi kúnderi ústeme jumys isteımiz. Surastyrp kórseńiz bolady, basqa eshbir eldiń konsýly mundaı jumys istemeıdi, bári túske deıin isteıdi de tústen deıin demalady, aptasyna úsh-aq kún isteıtin konsýldar da kóp. Biz konsýl bolmaǵanymyzben, bizdiń jumys tátibimiz konsýldyń tartibine boısunady. Osy turǵydan alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qazaqstan Temirjolyna qarasty pasporttyq, vızalyq ornyndaǵy qyzmetkelerdiń jumysy aýyr dep aıtýǵa bolady. Biraq ony bizdiń qandastar túsine bermeıdi, keıde «osynsha kóp adamdy kezekke turǵyzyp qoıyp, tústen keıin dem alǵany nesi, bir jerde ıirgenshe, Altaı, Ile, Tarbaǵataıdan bólmshesin ashsa bolmaı ma» dep kinálap jatady. Múmkin túsinbegen soń aıtatyn shyǵar, biraq bul aıtýǵa ońaı bolǵanymen, barysy qıyn jumys ekenin ár bir azamat bilýi kerek.

– Durys aıtasyz, «Altaı, Ile, Tarbaǵataıdan da konsýl ashsa» degen kúńkil kóp aıtylyp júr.

– Qazaqstan Respýblıkasynyń Temirjol ókildigine qarasty Úrimjidegi pasporttyq-vızalyq orny 1995 jyly Qańtarda jumys bastaǵany málim. Qazaqstan jaqtyń ótinishimen, Qytaı  úkimetiniń maquldyǵymen iske kirisken bul oryn alǵashynda Qazaqstan áýekompanııasynyń qaramaǵynda bolsa, keıin temirjol okildiginiń qarastyǵylyna ótti. Qazir Úrimjide eshbir eldiń konsýly joq, tek Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń pasporttyq-vızalyq orny ǵana bar. Munyń ózi Qazaq halqyna jasalǵan úlken jeńildik. Eger Úrimjide pasporttyq-vızalyq oryn bolmasa, onda bizdiń qandastarymyz Pekınge nemese Shańhaıǵa shaqpylaýshy edi. Bul qandastarymyzǵa qolaısyz bolyp ǵana qalmaı, qaltasyna da úlken salmaq. Jańaǵy siz ataǵan jerlerden pasporttyq-vızalyq oryn ashýdy biz de bilemiz. Biraq oǵan Qytaı úkimetiniń maquldyǵy kerek. Menińshe, Qytaı úkimetiniń Úrimjiden pasporttyq-vızalyq ornyn ashtyrýynyń ózi bizdiń qyzmetimizge úlken qoldaý kórsetkendiginiń nátıjesi. «Jaqsyǵa sózdiń basyn aıtsa, aıaǵyn ózi túsinedi» deıdi, demek, bul máseleni táptishtep túsindirmesek te, ańǵarly aǵaıyndar arǵy jaǵyn birden túsinedi dep oılaımyn.

Biz de bul jaqtaǵy aǵaıyndarǵa bar jeńildikti jasaýǵa kúsh salyp jatyrmyz. Vıza japsyrylǵan pasportty pochta arqyly jiberip, qandastardyń kezek alyp bir, vıza ashtyryp eki, pasport alamyz dep úsh keletin barysynan bir joldy, ıaǵnı sońǵy joldy qysqarttyq. Vıza ótinish etkende meken-jaıdy tolyq jazsa bolǵany sol meken jaıǵa vıza japsyrylǵan pasportty salyp jiberemiz. Al qazir joǵarydaǵy eki joldy taǵy da yqshamdaý úshin biz kezek alýdy ınternet jelisi arqyly júzege asyrý jaǵyn oılasyp jatyrmyz. Iаǵnı budan bylaı aǵaıyndar kezek alý úshin Úrimjige kelýiniń qajeti qalmaıdy. О́zi turǵan orynnan bizdiń jańa júıemizge tirkelip, pasportyn jáne azamattyq kýáliginiń skanerlengen nusqasyn jelige júktep, qatysty málimetterdi jazsa bolǵany, biz shekti merizim ishinde oǵan jaýap qaıtaryp, qashan keletinin uqtyramyz. Aıtylǵan kúni kelse bolǵany vıza berýge qabyldaımyz. Bul josparymyz iske assa, 3 aımaqtyń qazaqtary neshe júz shaqyrym jol basyp, sharshap, shyǵyndalmaıtyn bolady. Bul jobany bastap istep jatyrmyz, júıesin jasap ta boldyq, buırsa kóp uzamaı jańa basshylar resmı iske qosady dep oılaımyn.

– Kezekke turǵanda keıde qandastarymyzdyń shý shyǵaryp, kúzet qyzmetkerlerin «renjitip» jatatyny qalaı?

– Onyń da ár túrli sebebi bar. Oǵan bola óz halqymdy, óz ultymdy sókikim kelmeıdi. Biraq biz qazaq degen tekti halqpyz. Úlkendi qurmettep, kishini aıalaıtyn asyl qasıetimiz bar. Keıde atamekenge jetýge asyqqan aǵaıyndar osy jaǵyn eskermeı, ornysyz kımelep, «biz qazaqpyz, jumysymyzdy tez bitirip bere qoımadyńdar» dep qazaqtyǵyn buldap jatady. Múmkin alystan kelgen soń, shuǵyl jumysy bar bolǵan soń sóıtetin de shyǵar, biraq, menshe, barlyq jerde qazaqtyǵymyzdy buldaı beretin jaǵdaıdy qoıatyn kez jetti. Keıbir aǵaıyndar Qazaqstanǵa baryp zańdy buzyp turyp, «qazaqpyz ǵoı, keshire salyńyzshy» dep aıtatyny qazyr támsil bop ketti. Qanǵa tartqan, ultyńa búıregiń burylǵany durys. Biraq bul da jónimen bolsa ıgi. Qazaq degen jaı halyq emes, óziniń memleketti bar, álemniń 40 tan astam elinde ómir súrip jatqan órkenıetti halyq. Menińshe, osy baǵamyzdy bilýimiz kerek. Mádenıetimizdi áıgileýdi, Qazaqstannyń, qazaqtyń mádenıetin joǵary órege kóterýdi ár Qazaq óziniń basynan bastaýy kerek. Kezinde kezek uzaryp ketkende, qarttarǵa, ekiqabat áıelderdi kezeksiz qabyldadyq. Eki kúnnen keıin jumys ornymyzdyń aldyn qaltyldaǵan qarttar men ekiqabat áıelder basyp ketti de, bul tártipti de doǵarýǵa týra keldi.  Ásili bir otbasyndaǵy bir nopostan bir adam kelse jetkilikti. Qarttardy, naýqastardy súıirep, ekiqabat áıelderdi, balalardy ákelýdiń túk te qajeti joq... Árıne, munyń bári kishikentaı ister. Biraq bizdiń ulttyq sapamyzdy kóterý osyndaı kishkentaı isterden bastaý alady dep oılaımyn.

– Qazaqstannyń azamattyǵyna ótý úshin, yqtııar hat alý úshin qandaı qujattar kerek?

– Qazaqstanǵa barǵan azamattar eń áýeli 5 kún ishinde ýaqyttyq tirkeýge turýy shart. Eger 5 kún ishinde jergilikti orynǵa baryp tirkeýge alǵyzbasańyz, zań boıynsha aıyp salynady. Sonymen birge, shekti merzim ishinde shekaradan shyǵarylýy múmkin. Eger Qazaqstanǵa barǵanda ýaǵynda tirkelmeı, zań buzǵandar bolsa, keıin qaıtalaı vıza ashtyrýyna da áserin tıgizedi.

Ýaqyttyq tirkeýge qonaqúı nemese tanys-bilisterińizdiń úı kitabyna tirkelý arqyly turýǵa bolady. Shetelden kelgen qandastarymyz kóbinde tanys-bilisteriniń úı kitabyna tirkelip júr.

Qazaqstanda turaqty tirkeýge qatysty zańdar da kóp ózgerdi. birer jyldyń ishinde kóp ózgerister boldy. Meniń bilýimshe, buryn turaqty tirkeýge turý úshin mindetti turde oralman kýálik alýy qajet bolatyn. al oralman kýálik alý úshin pasport, nopos sııaqty jeke basty anyqtaıtyn qujattardyń kóshirmesi jáne kýándyrylǵan(natorıstalǵan) nusqasy, keýdeniń(ókpeni) qara qaǵazy, qan teksertken qaǵazy kerek. densaýlyqqa qatysty qaǵazdardy Qazaqstannyń shıpahanasynan alady. Eger joǵary bilimi bolsa, dıplomyn rastatyp birge tapsyrý kerek. Oralman kýálik alǵannan keıin oralman kýáliktiń kóshirmesin, ýaqyttyq tirkeýdiń kóshirmesi, arty aq 4 dana fotosýret(ólshemi 3*4 ) kerek. Sonymen qatar, Qytaı azamattary úshin Qytaıdaǵy noposynan shyqty degen anyqtama men sottalmady degen anyqtama kerek. Nopostan shyqqan qaǵazdy Qytaıdyń Qazaqstandaǵy elshiligine aparyp anyqtatý kerek. Mine osy qujattardy kóshi-qon saqshy basqarmasyna aparyp tapsyrady. Olar 3 aıdan keıin turaqty tirkeýdiń shyqqan, shyqpaǵany jóninde jaýap beredi, eger jaýaby shyqsa, yqtııar hatqa jınaýǵa múmkindik bar. Árıne, men bul jumyspen aınalyspaǵannan keıin keıbir túıinderin tolyq bile bermeımin, úlken barysy osylaı. Qazaqstanǵa baryp, turaqty tirkeýge turamyn degen qandastarymyzdyń ashalap surap, ishkerileı uǵysyp baryp jumys jasaýyn úmit etemin.

– Zań kóp ózgerdi degennen shyǵady, Qazaqstanda Qazaq azamattarynyń azamattyq alý máselesi tóńiregindegi saıasat ta qyryq qubyldy-aý deımin.

– Iá, biraz ózgerister boldy. Basynda Qazaqstanǵa barǵan Qazaq azamattaryna 4 jyldan keıin azamattyq berý jóninde qaýly alynǵan. Keıin bir jyl ishinde azamattyq berýge ózgerdi. Qazir 6 aıda azamattyq beriledi degen sóz bar. Úkimette bul jaǵy qarastyrylyp ta jatyr. Demek, meıli qalaı bolsa, Nursultan Nazarbaevtyń qandastardy Qazaqstanǵa shaqyrý saıasaty ózgermeıdi. Aldaǵy jańa jylda Qazaqstanda kóshi-qonǵa qatysty jańa jarlyq shyǵady. El ishinde de úlken qoshy-qon bolýy múmkin. Iаǵnı ońtústiktegi eńbekkúsh tyǵyz oryndardaǵy jastardy soltústikke ornalastyrý jaǵy qarastyrylyp jatyr. Shetelden kelgen qandastar Qazaqstannyń Astana, Almaty qalalarynan basqa qaı jerine barsa da erikti. Eger adam az soltústik óńirge barsa, kóp tıimdilikter jasalatynyn qandastar da eskerýi kerek. Jer berilýi, úı berilýi, qyzmetpen qamtylýy múmkin. Menińshe, Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan qandastar osy múmkindikti tolyq paıdalanýy kerek dep esepteımin. Qandastarymyzdyń jer bersin, baspana bersin, qyzmet bersin dep, sonda baramyz dep talap qoıǵany oryndy shyǵar, degenmen, qandastarymyzdyń «alýdy» ǵana oılamaı, ata jurtyna berýdi de oılaǵany durys. qazirgi halyqaralyq jaǵdaıdy eskerýi kerek, «kóp qoryqytady, tereń batyrady» dep atamyz qazaq beker aıtpaǵan ǵoı, qazaqtyń sanyn kóbeıtý, keń baıtaq jerge ıe bolý ár qazaqtyń paryzy. Qazir Qazaqstannyń oqý oryndary sheteldegi qandastarymyzdy qabyldaýǵa da úlken yqlas tanytyp otyr. Jastar osy oraıdy paıdalanýy kerek. Oqýǵa barý bir jaǵynan bilim alýǵa múmkindik berse, endi bir jaǵynan, ortaǵa úılesýge de paıdaly dep oılaımyn.

– Qazaqstanda magıstratýraǵa tapsyrý úshin qandaı qujattar daıyndaý kerek?

– Dıplom jáne qosymshasy, oqyǵan oqý orynynyń «oqydy» degen anyqtama qaǵazy jáne oqyǵan sabaqtarynyń nátıjesi, saǵat sany kerek. Bul qujattar bastysy, dıplom anyqtatýǵa kerek. Dıplom anyqtaý degenimiz oqý kýaliginiń shyn-ótirigin anyqtaý degen sóz. Ol ádette 6 aıda anyqtalyp keledi. Sonymen birge, qan teksertýi, keýdeniń(ókpeniń) qara qaǵazy jáne 4 dana foto sýret(ólshemi 3*4 ) kerek. Bulardy aýdartyp, kýálandyrý qajet.

Al magıstratýraǵa tapsyrý úshin eń áýeli shetel tiliniń ótkelinen ótý kerek. Onyń formasy test formasynda. Al úlken jaǵy sizderdiń qytaı tili deńgeıin synaý emtıhanymen uqsaıdy. Eger shetelden kelgen azamattar azamattyqa áli ótpegen, yqtııar hatpen júrgen bolsa, shetel tili retinde qazaq tilinen emtıhan tapsyrýyna bolady.

– Qazaqstanǵa kóshý úshin qandaı qujattar kerek?

– Ketetin kezinde bárin aıtqyzyp alaıyn dep jatyrsyń-aý deımin, bilgenimshe aıtaıyn. Buryn kóshi-qon shaqyrýy degen shaqyrý bolǵan, qazir ol shaqyrý joq, zańdyq negiziniń álsiz bolýyna baılanysty kúshinen qaldyrylǵan. Týysshylaý vızasymen kóship jatqandar kóp, kóshke kóp kerdegi joq. Júk ótkizý úshin oralman kýáligi bolýy kerek dep estımin, motosıkl, mashına sıaqty tehnıkalarǵa zań boıynsha alatyn bajysy bar, buryn 17٪ bolatyn, al qazir 30% tóńireginde bas salyǵyn tóleıdi. Jalpy bul jaǵynda Qytaıdaǵy qazaqtarǵa tolyq aqparat berýge biz de qulshynyp jatyrmyz. Elge qaıtqannan keıin joǵarydaǵy túıinderge qatysty jańa jarlyqtar, zań-túzimder shyqsa, der kezinde sizderdi qulaǵdar etip turýǵa tyrysamyn.

Qysqasy, «birińdi qazaq biriń dos, kórmeseń istiń bári bos» dep hakim Abaı aıtqandaı, ár qazaq óz basyn kúıittemeı, «judyryqtaı jumylǵany» jón.

– Áńgimeńizge rqymet. Tasyńyz órge domalasyn!

– Rahmet!

2014 jyl, Úrimji

Suhbattasqan: Q.Aǵylanov