Qazaqstanda oryssha bilmeý ólimge ákelip soǵýy múmkin

Qazaqstan Respýblıkasynda negizinen eki til qoldanylatynyn barshamyz bilemiz. Osy memlekettik til - qazaq tili men orys tilin bárimizdiń meńgerýimiz kerek-aq. О́z basym, eki tildi sheber meńgerýdi keıbir kásip ıelerine zańmen mindetteý kerek dep sanaımyn. Mysal retinde «Jedel járdem», «Tótenshe jaǵdaı» qyzmetiniń dıspetcherlerin atar edim. Oıymdy tarqatyp túsindirip kóreıin: qazir qoǵamymyzda tek qazaq tilin ǵana biletin azamattar bar jáne olardyń sany birtindep kóbeıip keledi. Sebebi, bir jaǵynan Atamekenine oralyp jatqan qandastarymyzdyń legi tolastar emes, taıaý bolashaqta olardyń qarasy kóbeımese, azaıa qoımas. Ekinshiden, qazaqy ortada tárbıelenip, qazaq tilinde bilim alyp jatqan balalar óte kóp. Olardyń orys tilin bilý deńgeıi men aǵylshyn tilin bilý deńgeıi shamalas dep aıtýǵa bolady. Osy orys tilin bilińkiremeıtin adam qatty syrqattanyp jedel járdemge habarlasa qalǵanda telefonnyń qulaǵyn qazaq tilin sheber meńgergen maman kótere qalsa jaqsy. Al eger syrqat janmen qazaq tilin shala biletin medısına mamany sóılesse ártúrli keleńsiz jaǵdaı oryn alýy múmkin. Mysal retinde, bolǵan bir jaıtqa qatysty aryzdy nazarlaryńyzǵa usynamyn (másele naqty bir oqıǵa jaıly emes, jalpy, medısına mamandarynyń til bilýi jaıly bolǵandyqtan eshkimniń esimin atamaýdy jón kórdim.

«... jedel járdem stansııasy» bastyǵy ...-ge ...-den

A R Y Z

Men, ... saǵatta ... uıaly telefonymen ulym ...-nyń útikke kúıgeni týraly habarlaý úshin 103-ke qońyraý shalǵan bolatynmyn. Telefondy kótergen jedel járdem dıspetcheri (aty-jóni belgisiz) qazaqsha aıtqan habardy durys túsinińkiremegesin, oǵan orys tilinde barynsha bolǵan oqıǵany habarladym. Osyǵan qaramastan shaqyrylǵan jedel járdem kúıikke qarsy kórsetetin dári-dármeksiz, ıaǵnı tıisti daıyndyqsyz keldi. Kelgen jedel járdem brıgadasy buny dıspetcher olardy kúıik oqıǵasy boıynsha emes, basqa sıpattaǵy jaraqatqa kómek jasaý úshin jibergenin aıtqan. Sóıtip, tap sol jerde jáne tap sol kezde kómek jasaıtyn dári-dármegin bolmaǵandyqtan, tek aýyrsynýdy basatyn egisin jasaǵannan soń olar balamdy anasymen birge jedel járdem mashınasymen Oblystyq balalar aýrýhanasyna alyp ketip, alǵashqy medısınalyq kómekti tek sol jerde jasaýǵa májbúr boldy. Sodan soń balany anasymen birden úıge jiberip, olar kesh ýaqyt bolǵasyn artyq shyǵyndalyp úılerine taksımen jetti. Dárigerler osy kómegin úıden naýqasty ári-beri súırep áýrege salmaı, naýqastardy materıaldy shyǵynǵa ushyratpaı jáne eń bastysy barynsha tezirek jasaýy tıis edi. Bundaı soraqy oqıǵa jedel járdem stansııasynda memlekettik tildi jetik bilmeıtin mamandar jasaıtyn bolǵandyqtan múmkin bolyp otyr. Qazir balanyń ómirine qaýip tónip turmaǵanymen ózge naýqastar osyndaı jaǵdaıdyń saldarynan budan da qaýipti jaǵdaılarǵa ushyramas úshin Sizden kelesi sharalar qoldanýdy suraımyn; 1. Sol kúngi, ıaǵnı ... kúni ... saǵatta kezekshilikte bolǵan mamandy anyqtap, oǵan qatysty naqty ákimshilik shara qoldanýdy, sonymen birge atalǵan azamatty (azamatshany) halyqqa qyzmet kórsetýmen baılanysty emes jumysqa aýystyrýdy, 2. Kezekshilikte bolashaqta memlekettik til – qazaq tilin tolyq meńgergen mamandardyń otyrýyn qamtamasyz etýdi, 3. Sol kúngi kezekshilikte bolǵan azamatshanyń tolyq aty-jóni jáne atqaratyn qyzmeti týraly maǵan jazbasha qaıtarylatyn jaýapta kórsetýdi. Meniń osy aryzym boıynsha tolyqqandy sharalar alynbaǵan nemese aryz jaýapsyz qalǵan jaǵdaıda, joǵary turǵan oryndarǵa nemese sot organdaryna aryzben úginýge májbúr bolatynymdy málimdeımin» Jıyrma jylǵa jýyq eńbek ótili bar, joǵary medısınalyq bilimdi maman, onyń ústine qosymsha mamandyǵym - aýdarmashy retinde joǵaryda aıtylǵan aryz ıesiniń janaıqaıyn jaqsy túsinemin. Jáne ózim de osy ortada júrgen jan bolǵandyqtan, bundaı túıtkildiń bar ekenin joqqa shyǵara almaımyn. Mysaly, aýyrsynýdyń túri kóp: syrqyraý, túıilý, búrý, shanshý, sýyrý, solqyldaý, t.s.s. Jáne bulardyń árqaısynyń ózindik dıagnostıkalyq qundylyǵy bar. Al oryssha bilińkiremeıtin adam osy sıptomnyń qaı-qaısysy jaıly tek «bolıt» degen bir sózben ǵana shaǵymdana alady. Tıisinshe, ony qabyldap otyrǵan qazaqsha bilińkiremeıtin dáriger úshin bul «bolıt»-tiń dıagnostıkalyq bereri az. Sóıtip, óte mańyzy másele barynsha tez dıagnoz qoıý isine nusqan keledi. Qyzmet kórsetý sapasynyń tildik belgige baılanysty tómen bolýy tek medısınada ǵana emes barlyq salada kezdesip turady. Mysaly, dúkenge júgirtip jibergen balalarym qazaqsha bilmeıtin dúkenshige tap bolyp, saýdasyn shala jasap kelip jatady. Biraq, saýda men medısına salasyn salystyrýǵa bolmaıdy ǵoı. Halyqqa qyzmet kórsetetin mamandardyń ishinen, eń áýeli, «jedel járdem» dıspetcherlerin atap otyrǵanym da sondyqtan. Osyǵan oraı, tómendegini usynamyn: 1) Aldaǵy ýaqytta jedel járdem qyzmetine qazaq jáne orys tilderin jetik meńgergen mamandy ǵana alý 2) Qazir jumys istep jatqan jedel járdem qyzmetkerlerine eki tildi meńgerý mindettelip, bul úshin olarǵa belgili bir ýaqyt berý. Atalǵan qyzmetkerlerdiń til meńgerýine qajetti jaǵdaı jasaý. Medısına qansha jerden joǵary damyp, qansha jerden qymbat tehnıkamen jabdyqtalǵanymen, ol anamnez (syrqatpen suhbattasý arqyly dıagnoz úshin kerek málimet) jınaýdyń ornyn aýystyra almaıdy. Sondyqtan, meniń bul pikirim-usynysym kókeılerińizge qonyp jatsa belsendi túrde qoldap, másele sheshimin tabý úshin tıisti oryn-organdardyń aldynda kóterýlerińizdi suraımyn.

Sádir Nurlan Qýanyshuly