M.Qoıgeldıev: Bul kitap - 17 jylyn abaqtyda ótkizgen qazaq jigitiniń ómirderektik esteligi

«Qys artynda kóktem bar» atty bul kitap HH ǵasyrdyń 60-shy jyldary Qytaıda bolǵan mádenı revolıýsııa kezinde quqyqtyq turǵydan eshqandaı negizsiz súrginge ushyraǵan, sóıtip jıyrma jasynda túrmege túsip, ómiriniń 17 jylyn abaqtyda ótkizgen qazaq jigiti Jumabek О́serulynyń aıanyshty taǵdyryn baıandaıtyn ómirderektik estelik.

Kitapty oqı otyryp ótken ǵasyrda otarlyq buǵaýdaǵy qazaq halqynyń basynan keshirgen qasiretti tarıhtyń kýási bolyp, Keńester Odaǵy quramyndaǵy Qazaqstan jerinde jáne Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań ólkesinde oryn alǵan qandy oqıǵalardyń ortasynda júrgendeı áser alasyz.

Respondenttiń áke-sheshesi aǵaıyn-týǵandarymen birge Shyǵys Qazaqstannyń Zaısan aýdanynan 1928 jyly Keńestik bılik tarapynan kórsetilgen kúshtep ujymdastyrý kezindegi zorlyq-zombylyqqa shydaı almaı, kórshi Qytaı eline bas saýǵalaı qashady. Shekaradan óterde kóptegen týystarynan jáne barlyq maldarynan aıyrylady. Aman qalǵandary Qytaı qazaqtarynyń arasyna baryp panalaıdy. 1939 jyly 7-shi qarashada Jumabek О́seruly ómirge keledi.

1949 jyly bastaýysh mektepke baryp, ony bitirgen soń Altaı qalasynda orta mektepte bilimin jalǵastyrady. Kózi ashyq jigit jergilikti halyq úkimeti mekemesinde qyzmet isteı júrip, ózindeı oqyǵan zııaly jastarmen pikirles bolyp, mádenı revolıýsııa ákelgen keleńsizdikterdiń saldarynan eldiń basyna túsken aýyrtpalyqtardy jeńildetý úshin ún kóterip, jergilikti bılikti synap, joǵaryǵa aryz jazady. bul kezde mádenı revolıýsııa týdyrǵan zor sekiris saıasaty saldarynan Qytaıda ashtyq bolyp, el ekonomıkasy kúızeliske ushyraǵan halde boldy. Bir kezderi áke-sheshesi qashyp qutylmaq bolǵan 1928 jylǵy keńes elindegi solaqaı saıasat týdyrǵan zulmat 1958 jyly Qytaı Halyq Respýblıksynda asqan jaýyzdyqpen qaıtalanyp, 1962 jyly erkin oıly Jumabek О́seruly bir aýyz sózi úshin onyń qurbany bolady.

Mal-múlki talanyp, ózderiniń basyna qaýip tóngen Qaba aýdanynyń 500-ge jýyq qazaqtary 1958-62 jyldary kóteriliske shyǵady. Biraq kóterilis aıaýsyz basyp janshylady. О́ltirgenin óltirip, tiri qalǵandaryn túrmege jabady.

Jumabek О́seruly bul kóteriliske qatyspasa da ádiletsizdikke qarsy kózqarasta bolady.  Ol óziniń tergeý kezinde bergen jaýabynda: «Men bolashaqqa senemin, ulttar yntymaǵyn súıemin. Ultaralyq arazdyqtyń basty sebebi bir ulttyń bir ultty kemsitýi bolyp tabylady. Al, óz ultym, qazaq halqy týraly aıtar bolsam, onyń birtutas Respýblıka bolý armany menińshe eshkimdi tańdandyrmaýǵa tıisti», - dep ashyq pikir bildiredi. Osy sózi úshin 1962 jyly aıypty dep tanylyp, abaqtyǵa attandyrylady. 1972 jyldyń qazanynda saıasattaǵy jylymyq áserinen partııalyq raqymshylyq jarııalanyp túrmeden shartty túrde syrtqa shyǵarylady. Mal baǵyp, egin egip eńbekpen jazasyn óteıdi. Quqyǵy shektelip, aıdaýda bolady. 1979 jyly múldem bosap shyǵady. Sóıtip ol úshin qýǵyn-súrgin 1981 jyly aqtalady. Osydan keıin el qatarly ómir súrip, úılenip bala súıip, ustazdyq qyzmetin jalǵastyrady. 2000 jyly atajurt Qazaqstanǵa keledi. Táýelsiz Otanǵa oralǵan sátindegi kóńil-kúıin ol: «Urpaǵyńdy alyp keldim, atameken!», - degen bir aýyz sózben bildiredi.

Osynyń bári Jumabek О́serulynyń asqaq rýhty, jigeri jasymaǵan, elin, jerin súıgen ultjandy adam ekendigin ańǵartsa kerek. Ol sonymen birge abaqty azabynyń san qıly qorlyǵyna moıymaı, adamı qasıetterin joǵaltpaı, neshe túrli erlik úlgisin kórsetken uıǵyr, dúngen, qytaı, orys dostarynyń qandaı bolǵandyǵyn, ınternasıonalıstik kózqaraspen sıpattap beredi.

Kitap Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń janyndaǵy «Aıtylǵan tarıh» ǵylymı-zertteý ortalyǵynda daıarlandy. Jumabek О́serulynan suhbat alǵan ortalyqtyń ǵylymı qyzmetkeri Álııa Bolathan, Jumekeńniń magıstranttarmen kezdesýin uıymdastyrǵan t.ǵ.k Shámek Tileýbaev.

«Aıtylǵan tarıh» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń jetekshisi, t.ǵ.d., M.Q.Qoıgeldıev