Janymhan Oshanuly. Nuraly batyr

Qazaqtyń uly ǵalymy Sh.Sh.Ýálıhanov Abylaıhanǵa arnalǵan óz eńbeginde XVIII ǵasyrdyń qazaq tarıhy úshin asa bir aýyr kezeń bolǵandyǵyn ashyp aıtady. Qazaqty qan jylatqan «Aqtaban shubyryndy» jyldardyń halyq esinen kóterile qoımaǵynyn da tilge tıek etedi, sóıte otyryp jalpy tarıhı dáýir jóninde «Abylaı dáýiri qazaqtardyń erligi men seriliginiń ǵasyry boldy» dep jazyp qaldyrǵan.

Qazaq halqy úshin qaterli syn-saǵatta Abylaı sııaqty dana qolbasshynyń bılik basyna kelip, halyqty uıymdastyra bilýiniń arqasynda, antalaǵan jaýǵa toıtarys bere alǵany da tarıhtan belgili. Árıne, qazaq handyǵy han-sultandarynyń jaýǵa tótep berý jolyndaǵy jankeshti shaıqastardy jasaı alýy onyń qasyndaǵy danagóı bıleri men bahadúrleriniń eńbeginen bóle-jara qaraýǵa bolmaıtyn. Bul jaǵyn sol dáýirden búginge jetken túrli tarıhı qujattar men el arasynda keń taraǵan tarıhı jyrlar men ańyzdar da dáleldep bere alady. Abylaıdyń bas batyrlary bolǵan Qabanbaı, Bógenbaı, Oljabaı, Baıan, Tursynbaı, Malaısary, Raıymbek, Naýryzbaı, Barmaq, Shaqshaq Jánibek, Kereı Er Jánibek t.b. batyrlar men Tóle bı, Qazybek bı sııaqty bıler týraly týǵan jyrlar men ańyzdardan sol kezeńdegi tarıhı jaǵdaıdyń jalpy súrleýin kóz aldymyzǵa elestete alamyz.

«Qazaqtardyń erligi men seriliginiń ǵasyry bolǵan» dep sıpattalǵan Abylaıhan dáýirinde jasaǵan batyrlardyń biri - Abaq kereıdiń jastaban atasynan taraıtyn Nuraly Esirkepuly edi. Batyrdyń sońǵy urpaqtary men artynda qalǵan halqy batyr atanyń erligi men eńbegin jyrǵa qosqan kezde:

Joryqtar jolyn bastaǵan,

Er Qosaı batyr Nuraly.

Tarıhqa izin tastaǵan,

Jántekeıuly Shaqabaı.

Shaqyrǵan qalyń baqadaı,

О́zimmen birge tel ósken.

Beknazar, Qosaı atadaı,

Mekendep Sary-Arqany.

Mereıi ústem artady

Saırandap ósken Jastaban,

Arǵyn men Naıman ortańdy.

Qaıran Kereı erke elim,

Buldyr tuman erteńiń.

Altaıda jaýdyń betinde,

Shejirede syr shertemin.

Qytaımenen alysyp,

Mońǵoldarmen shabysyp.

Qalyń elim qazaǵym,

Saǵynyp kelip tabysyp.

Jánibek edi batyrym,

Erlikpen tandy atyrdyń.

Tosqaýyl jasap jaýyńa,

Tiktirgen kúmis shatyryn.

Jobalaı edi joldasyn,

Nuraly edi qurdasyń.

Kereıde asqan qos batyr,

Tııanaq elge tulǵasyń.

Altaı úshin aıqasyp,

Saýyr úshin shaıqasyp.

On qalmaqty óltirgen,

Nuraly batyr Qobda asyp.

Jánibek batyr qurdasy,

Jantaı batyr syrlasy.

Basyn kesken Taıshynyń,

Nuraly edi myń basy.

Batyr Taıshyń óldi dep,

Qalmaq qashty tyraqaı.

Nuraly batyr keldi dep,

Qanas úshin qandasyp.

Qara Ertis úshin jandasyp.

Kereı Qalmaq soǵysty,

Tuıaǵynan attyń shań basyp.

Qara Ertistiń boıynda,

Qyrannyń quıǵan oıynda.

Ata jaýmen alysyp,

Qalmaqty Kereı qıratty. – degen jyr joldary Nuraly batyrdyń kim bolǵanyn baıandap bergen.

Keı shejire boıynsha Abaqtan Izen, Jýsan. Izennen Maǵynaly, Sıdaly, Jabaıdy taratady. Maǵanalydan Qoılaý, Baılaý delinedi. Qoılaýdan-Iteli. (Abaq Kereıdiń ishinde ıteli rýy «noqta aǵa» atalady). Baılaýdan Jántekeı, Jádik, Sherýshi rýlary taraıdy. Sıdalydan Jastaban, Shımoıyn, Kónsadaq rýlary taraǵan. Al Jastabannan Sartoqaı, Begimbet, Sarbas degen úsh ul týyp olardan taraǵan urpaqtary túgelimen «Jastaban» dep atalǵan. Nuraly batyr osy Jastabannyń Begimbet atasynyń urpaǵy bolyp keledi.

Jastaban rýynyń Begimbetinen taraǵan bir bólim eli Qazaq-Jońǵar soǵysynan keıingi tarıhı kezeńde Shyǵys Qazaqstan oblysynyń burynǵy Shubartaý aýdanyna qonystanyp (qazirgi kezde Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Aıagóz aýdany quramynda) neshe ǵasyr boıy mekendep keledi. Olardyń bul ólkeni qonystanýy týraly ár túrli málimetter bar. Eldiń qonysy, maldyń órisi ólsheýge túsip qazaq rýlary arasynda qonystanýdyń jańa kezeńi bastalǵan kezde Nuraly batyr óziniń úzeńgiles batyrlarymen keńes qura otyryp jańa qonysta «aǵyn sýdyń basyn almasa júlgeli ólke baıyrqaly qonys bolmas» deıtin qazaqtyń arydan kele jatqan dástúrli uǵymyn berik ustana otyrǵan. Sonymen olar Shyńǵys taýdan aqqan úsh ózenniń toǵysqan tusyn meken etýdi uıǵarǵan. Jastabandardyń on eki abaq aýyldarynan shetkerileý jatqan Shubartý óńirine kóship kelý tarıhyn keı derek boıynsha Kereı kóshi Altaıǵa bet alǵanda Qabanbaı batyr men Aqtamberdi batyr jyraýmen dos-jar Jobalaı, Nuraly, Shaqantaı batyrlar naımannan qonys alyp, mekendep qalǵan delinedi. Endi birde sol kezdegi tobyqtynyń bıi Yrǵyzbaımen qatysty aıtylyp, olardyń bul ólkege kelip qonystanýyna Yrǵyzbaıdyń jón kórsetkeni jáne sońǵy kezge deıin tatý-tátti kórshi retinde el ómirinde bolǵan ýaqıǵalardy keńese sheship otyrǵany aıtylady.

Osylaısha Jastabannyń Shubartaý óńirine kelip qonystanýy Jobalaı, Shaqantaı, Nuraly batyrlardyń atymen tike baılanysty aıtylady. Ádette bul kóshi-qon 1761 jyldary shamasynda bolǵany baıandalady. Olar Qalbataý mańynan keldi me, bolmasa odan da shyǵystan Zaısan kóli mańynan keldi ma? ol týraly da ár túrli aıtylady. Atalǵan batyrlardyń bastaýymen bolǵan bul kósh kezinde 300 otbasy osynda kóship kelgen. Jastabandardyń qalǵan bóligi Zaısań mańynda qonystanyp qalady. Olardyń eleýli bóligi HIH ǵasyrdyń sońǵy jyldaryna deıin sol mekende otyrǵan edi. Keıin birtutas Qazaq jeriniń bóliske túsýine baılanysty Qytaı betine kóship baryp, Bir bólimi Ertistiń joǵary boıyna, endi bir bóligi Saýyrdan Barlyq pen Maıly-Jáıirge deıin baryp qonystana bastaǵan, keıin kele olardyń aldyńǵy tolqyndary Erenqabyrǵa taýlaryna baryp jetti.

Nuraly Esirkepuly 1714 jyly dúnıge kelip, 1787 jyly dunıeden ozǵan. Mólshermen jońǵarlarmen soǵystyń sońǵy neshe onjyldyq kezeńinde atqa qonyp jeke basynyń erligimen tanylǵan. Bul tustaǵy Nuraly batyrdy biz el men jerimizdi jat jaýdan tazartý jolynda erekshe erlikterimen kózge túsip, aty el arasyna jaıylǵan dańyqty batyr bolǵanyn kóre alamyz.

Halyq arasynda ańyz bolyp jetken áńgimer boıynsha Nuraly Batyrdyń batyrlyq belgileri onyń bala kezinen áıgili bola bastaǵany aıtylady. Sondaı málimettiń birin ótken ǵasyrda júzge kelip dúnıeden ótken Baıdomalaq Tıyshtyqbaı degen qarııanyń aýzynan jazyp alyp hatqa túsirgen. Onda baıandalǵanyndaı: Nuraly batyr bala kezinde óziniń boıyndaǵy erekshe óasıetterimen de el aýzynda qalǵany aıtylady. О́zen boıynda balalarmen oınap otyryp, sý shaıǵan jumyr malta tastardy mytyp jibergende malta tastar úgilip qumǵa aınalyp ketedi eken. Batyrlyq belgileri bala kezden biline bastaǵan Nuralyny ákesi, til-kózden aman saqtaýdy oılap ony kóp kózine túsirmeıtin bolǵan. Halyq arasynda Nuraly batyr alty jasynda atpal azamatpen kúresip jyǵypty, atan ógizdi kóterip ketipti deıtin ańyzdar da bar. Mundaı mazmundaǵy sıýjet jalpy qazaq folkýlorlyq ádebıet úlgilerinde dáıim qaıtalanyp otyratyndyǵyn eskerte ketýge týra keledi.

Tarıhı ańyzdar men jyrlarda qazaqtyń basqa batyrlaryndaǵy sııaqty, sonyń ishinde Qabanbaıdyń «Qýbas aty», Er Jánibektiń «Kók dóneni» sııaqty Nuraly batyrdyń shaıqastarda minetin túsi «temirdeı qarakók tulpary» bolǵany kóp aıtylady. Nuraly batyrdyń osy tulpary týraly:

Jylqy ishinde tulpar edi qarakók,

Janýardyń shabysy barady údep.

Qyrǵıdaı jaýǵa tıgen Nuralyǵa,

Qaıran qap, qaıratyna qarady kóp. – degen jyr joldary kezdesedi. Batyrdyń urpaqtary arasynda kúni búgin saqtalyp kele jatqan ańyzdar men jyrlarda batyrdyń erlikterin onyń tulparymen qosyp jyrlaıtyn mazmundardan tys, basyndaǵy aq dýlyǵasy, ústindegi badanakóz saýyty, qolyndaǵy aıbaltasy men aq naızasynyń bolǵany da jıi sóz bolyp otyrady. Sondaı-aq batyrdyń qarý ónerin sheber meńgergeni de aıtylady. Shaıqastarda jaý júrek batyr esh ekilenbesten jaýyn jaıratyp ketip otyrǵan. Keı-keıde tipti jylystaǵan jaý shoǵyrynyń sońynan japadan jalǵyz «Jánibek!», «Jánibek!» dep urandatyp kirip ketin otyratyn ádetiniń bolǵany baıandalady.

Ańyzdarda Nuraly batyrdyń alǵash ret erlik kórsetýi men «Jas jolbarys» degen ataqqa ıe bolýyn qazaqtyń qart qolbasshysy Qarakereı Qabanbaı batyrǵa qatysty aıtylady. «Nuralyny Qabanbaıdyń synaýy» endi birde «Nuralynyń Qabanbaıdan bata alýy» dep atalǵan ańyzda baıandalýy boıynsha: Birde Er Jánibek kóp qolmen Toqta-Barlyqta bekinis jasap jatqan qarakereı Qabanbaı batyrdyń qolyna kelip qosylady. Bular ormandy, shatqaldy quldılap kele jatady. Sol tusta qosynnyń aldy júrmeı toqtap qalady. Attar dirildep-qalshyldap alǵa qaraı baspaıdy. Sonda Qabanbaı: «Janýarlarda til joq, aldymyzda qaýip bar eken. Sol qaýipke qarsy shyǵatyn kim bar deıdi». Sonda ortaǵa jas jigit shyǵyp Qabanbaıdyń aldyna kelip ózin tanystyryp: «On eki abaq kereı Jastabanmyn. Atym Nuraly, ákem aty Esirkep, jasym onsegizde» deıdi. Sonda Qabanbaı: «Jortqanda jolyń bolsyn, kúsh-jigeriń bolsa kórset!» deıdi. Sodan Nuraly samsap ósken terektiń ishine kirip, ósip turǵan aqqaıyńnyń birin jer oshaqtaı tamyrymen julyp alyp, «kelden soıyl» ázirleıdi. Onan soń attanyp baryp Qaratóbeniń kúngeı betinde kúnshýaqta jatqan dáý jolbarys qarsy atylǵanda dál basynan uryp óltiredi. Sonda Nuralynyń erligine razy bolǵan batyrlar: «Jas jolbarys» dep atapty. Sodan bastap aty shyǵyp «Jas jolbarys» Nuraly batyr atala bastaǵan eken.

Kelesi bir shaıqasta Nuraly qapııada kezdesken qalmaq qosynynyń betin qaıtaryp bolǵanda, qalyń ormannyń tasasynan shyǵa kelgen Jońǵardyń taǵy bir qosynyna tap bolyp qorshaýǵa túsip qalady. Batyr qalyń qoldy qaq jara «áýpirimmen» áreń degende qorshaýdy buzyp shyǵa beredi. Endi batyr qasha soǵysyp uzaı beredi. Biraq kúshine sengen qalmaqtyń birneshe batyry sońynan qalmaıdy. Osy kezde batyr adam balasy júrip kórmegen ıen shatqaldan jol taýyp kete barady. Onyń qarasyn alystan kórip kele jatqan qalmaqtar batyrdyń aldynan dáý aıdahardyń shyǵa kelgenin, artynsha qazaq batyry esh oılanbastan jolda jatqan álgi aıdahardyń dáý basyn túırep óltirip kete barǵanyn kóredi. Osy kórinisti kórgen qalmaq batyry Taıshy:

Qazaqtyń arystany eken,

Aqyldyń dánishpany eken,

Elden asqan er eken,

Aty-jóni kim eken?

Qalmaqty qalyń teńseltti,

Keremetin kórsetti.

Júreginiń túgi bar,

Jolbarystyń jony bar,

Aıýdaı álýetti.

Aı baltasyn qarý etti.

Qyran eken shabytty,

Batyr eken baqytty.

Ony qýý qalmaqqa,

Endi bolar qaýipti. – dep qasyndaǵy qalmaq batyrlaryn toqtatyp, Nuraly batyrdy odan ári qýa berýden qorqyp keri qaıtyp ketken kórinedi.

Batyrdyń jeke ómiri men onyń urpaqtary týraly ańyzdar men shejirelik derekter boıynsha Nuralynyń on uly bolǵan desedi. Osy on ul da óz dáýiriniń batyrlary bolǵan eken. Qatysty tarıhı jyrlarda:

Ata jaýy alysqan,

Qalmaqty kereı qıratty.

Qımyldy jyldam shıratty,

Jastaban degen el eken,

Altaı degen jer eken,

Nuralynyń on ulynyń segizi,

Soǵysta ólgen er eken. – dep baıandalady.

Batyrǵa qatysty el arasynda saqtalǵan ańyzda batyrdyń qazasy da qan maıdanda alǵan aýyr jaraqatynyń asqynyp ketýine baılanysty qaıtys bolǵany baıandalady. Onda aıtylýynsha qalmaqtar sońǵy kezge deıin Tarbaǵataı taý qoınaýlaryn qonystanǵan naıman, kereı rýlaryna jıi soǵys ashyp otyrǵan. Osyndaı soǵystyń biri Tarbaǵataıdaǵy Aqshataý mańynda bolǵan. Kóne kóz qarııalardyń baıandaýy negizinde hatqa túsken derek boıynsha Tarbaǵataı taýlaryn mekendegen naımandarǵa qalmaqtar shabýyl jasap, shapqynshylyqqa tap bolǵan naımandar jaǵy Shubartaý kereılerine habar beredi. Bul soǵysqa Jobalaı bı barmaı, qoldy Nuraly batyr basqaryp óz balalary men inilerin ertip barǵan eken. Baýyrlary men balalarynyń erekshe erlik kórsetýinde Jaýdy Tarbaǵataı taýynan asyra qýyp soǵysyp júrgende qapelimde jaýdyń arasynda qalǵan Nuraly batyrdyń qarasanynan oq tıip, súıegi zaqymdalyp aýyr jaraqat alady. Keıin kele oq daryǵan aıaǵy shirip, úıine jete almaı batyrdyń qazirgi kesenesi turǵan jerde qaıtys bolyp, ósıeti boıynsha sonda jerlenipti.

Kóp jyl el basqarǵan ári el arasyndaǵy kóne kóz qarııalardan estigen- bilgeni kóp Shubartaý aýdanynyń týmasy, búginde shejireli qart Bilis Kárimbekulynyń aıtýy boıynsha bolǵanda:

Nuraly batyr 1739, 1740 jáne 1742 jyldary Jońǵar Qontaıshysy Ǵalden-Serenniń shabýylyna qarsy Esil, Or, Yrǵyz, Elek ózenderiniń boıynda Abylaı bastaǵan qazaq qosynynń sapynda Er Jánibek bastaǵan kereı qosyndarynda myń basy bolyp qatysqan. 1741 jyly Shyńǵystaýdaǵy Shaǵan shaıqasynda erlik kórsetken. 1751 jylǵy 80 kúndik Shorǵa shaıqasynda Er Jánibektiń qasynda maıdanda senimdi serigi bolǵan. 1751 jyly Ońtústik aımaqtardy Tashkent, Saýran qalalaryn tartyp alý joryǵyna qatysqan. 1752-1754 jyldary Er Jánibek bastaǵan kereı sarbazdarynyń sapynda Jetisý, Tarbaǵataı, Altaı ólkelerin Jońǵar basqynshylaryna tazartýǵa qatysyp otyrǵan. 1765-1770 qyrǵyzdarmen aradaǵy soǵystarda, 1771 jyly Edil qalmaqtarynyń, ıaǵnı torǵaýyttardyń shyǵysqa aýǵan kezdegi oryn alǵan tarıhta «shańdy joryq» degen atpen belgili bolǵan soǵystarǵa qatysqan.

Batyrdyń osyndaı tolyp jatqan erlikterinen ózge «batyrdyń aıtqany eken» degen kóptegen jyraýlyq úlgidegi naqyl sózderi de halyq jadynda saqtalyp bizdiń dáýirimizge kelip jetken. Sonyń ishinde ataly sóz retinde saqtalǵan naqyldar qatarynda batyrdyń mynadaı sózderi hattalǵan:

– Asqar taý tóbe bolar tas ketken soń,

Jaqsy aýyl jyn bolady bas ketken soń.

• Batyr bir ólmeıdi, myń óledi. Taǵdyry qaıratynda, qaıratsyz bolsa, bir óler.

• Kereıge qorlyq jaqsa da, ozbyrlyq jaqpaıdy.

• Eki qatyn alǵannyń urpaǵynyń egesi kóp.

• О́zimshil bolma, kisiligiń betegeden alasa bolsyn, óziń qorlansań da basqalardy qurmette.

Bulardan ózge batyrǵa jáne batyrmen bir dáýirde jasaǵan tarıhı tulǵalarǵa qatysty eskilikti sózderde:

Jánibek – naıza,

Shaqabaı – qylysh!

Janazar – qalqan,

Baıqotan – qurysh!

Shaqantaı – shoqpar,

Jobalaı – yrys!

Nuraly – namys,

Toman bı – tynys!

Begimbet – qonys,

О́mirzaq – óris. – dep keletin tirkester kezdesedi.

Nuraly batyr búkil sanaly ǵumyrynda týǵan otanyn jat jurttyqtardyń shabýylynan qorǵaý men qazaqtyń memlekettiligin aman saqtaý jolynda óziniń qara terin tókti, qyzyl qanyn aǵyzdy. Sondyqtan búgingi býynnyń tarıhta ótken óz erleriniń batyrlyǵy men izgiligin ulyqtaýǵa arnalǵan kez kelgen qadamy olardyń óshpes ónegesin tarıh betine máńgilikke qaldyrý, sol arqyly óskeleń urpaqty otanshyldyqqa baýlý jolynda jasalǵan izgi qadam retinde baǵalanýy kerek.

Paıdalanǵan ádebıetter:

Qadys Janábiluly. Abaq kereı. QHR. Kúıtiń qalasy, 1994 jyl.

Báıtik Dúısebaıuly. Jastaban shejiresi (Altaı qalasynyń tarıhı materıaldary qosymsha sany). QHR. Altaı qalasy, 1998 jyl.

Aıtqalı Maǵaýııauly Kenenbaev. «Shubartaý shuǵylasy» gazeti, 4 mamyr 1992 jyl, №22. Baspaǵa bergen:.

Samhan Jumabaev. Babalar shejiresin bilgen jón nemese balammen suhbat. «Shubartaý shuǵylasy» gazeti, 5 shilde, 1991 jyl,

Qaıyrbek Atyǵaıuly. Jastabannyń jondaǵy Jobalaı jurty. Almaty, 2009 jyl.

Jortar Bıboluly. «Ertis óńiri», 2009 jyl 18 aqpan.