Zııat-Bıbigúl: Atajurtqa oralǵan ónerpazdardyń basyn Qusman aǵamyz qosyp jatyr

Altaıdyń ar jaǵynan kelip, Alataýdyń aspanyn ánmen terbetip júrgen baýyrlarymyz az emes. Solardyń biri, jarasymdy jup - Zııat Tóleýǵazy men  Bıbigúl Qılymhan.

- Kıeli óner kıeli topyraqtan taraıdy demekshi, Zııat myrza ózińiz bastap áýeli týǵan jer týraly sóz qozǵasańyzdar?

 - Men QHR, Altaı aımaǵynyń  Qaba aýdanynda týǵanmyn. Bıbi de (Bıbigúl erkeletip osylaı ataıdy eken) Altaı aımaǵynan, Jemeneı aýdanynda dúnıege kelgen.  Qyzyǵy sol - biz bir aımaqta bolǵanymyzben  beıtanys edik, Qazaqstanǵa kelgen soń ǵana tanysyp, otbasyn qurdyq. Bizdiń tanysýymyzdy jazmysh dep bilemin. Men «P.Chaıkovskıı atyndaǵy Almaty mýzykalyq kolledjinde» prıma-dombyra mamandyǵynda bilim alyp júr­gen kezim. Bıbi «J.Elebekov atyndaǵy estrada sırk kolledjiniń» estradalyq án fakýltetinde oqıtyn. Bıbiniń jataqhanasy bizge jaqyn edi, Alla basyma baq berip, ortaq dostarymyz arqyly tanystyq. Keıin dostyǵymyz mahabbatqa ulasty.

- О́ner adamdarynyń kóbinde tegi ónerli bolyp jatady, Bıbigúl hanym, sizge óner qaı jaǵynan darydy dep oılaısyz?    

- Maǵan óner ákemnen darydy der edim, ol kisi birtýar ánshi. Ákem  Qılymhan Jemeneı aýdanynyń óner ordasyn basqardy.  О́kinishke oraı  ákemniń óneri tek Qytaı qazaqtary arasynda ǵana keń taraldy. Únemi «Qazaq eline barsam, Shirkin, qazaq óneri budan da zor qurmetke ıe bolar ma edi» dep armandaıtyn. Meniń óner adamy bolýyma anam únemi qoldaý kórsetip otyrdy. Qytaıdan  orta mektep bitire sala ákemniń  armanyn arqalap, ózimniń  baǵymdy synap kórýge atajurtqa at basyn burdym.

 - Zııat myrza, sizdiń  óner jolyna túsýińizge kim yqpal etti?

- Meniń ákem de Qaba aýdanynyń óner tizginin ustady. Meni bala kezimnen ónerge baýlyp ósirdi. Bıbi ekeýmizdiń ákelerimiz de óner ordasyn basqarǵan jandar, ónerli otbasynda óstik.  Qazir otbasynda eki ul tárbıelep otyrmyz. Úlken ulymyz mýzykaǵa óte sezimtal,  Qudaı qalasa bolashaqta óner adamy bolady-aý dep úmit kútemiz. Bala úshin otbasy tárbıesi óte mańyzdy ról atqarady.

- Bıbigúl hanym,  sizder kelgen kezdegi Qazaqstanmen salystyrǵanda eldiń qazirgi jaǵdaıyn qalaı baǵalar edińizder?

-  Qazaq eli kúnnen-kúnge damyp kele jatyr.  2002 jyly kelgende qazirgiden múldem basqa edi. On eki jylda eldiń ekonomıkasynyń óskenin bylaı qoıǵanda qazaq tiliniń qoldaný aıasy da keńeıip qaldy. Eń alǵash kelgende qazaqsha sóıleserge jan tappaıtynbyz, qazir oǵan qaraǵanda ana tildiń abyroıy  ósti. Qazaqtyń qamyn oılaǵan azamattar aman bolsyn. Elbasynyń «Ulytaýdaǵy ulaǵatty  suhbatyn» estip tereń áser aldym. Elbasynyń «Máńgilik el» ıdeıasy – árbir qazaqtyń naqty qadamymen júzege aspaq. Sondyqtan alar asýymyz áli alda dep oılaımyn.

 -  Zııat myrza, Qytaı elindegi qandastarymyzdyń atajurtqa degen yqylasy qandaı? Ásirese óner adamdary atajurtqa oralýdy qalaı qabyldaıdy?

- «Qazaq kóshi» - el táýelsizdiginiń eń uly jemisi. Elbasy Nursultan Nazarbaev Otanynan jyraqta júrgen baýyrlardy Atajurtqa shaqyrǵaly, mine, 23 jyl boldy. Osy aralyqta resmı málimetter boıynsha 1 mıllıonnan astam qandasymyz qatarymyzdy tolyqtyrǵan eken. Biraq, sońǵy jyldary kósh saıabyrsyp qaldy. О́ner adamdaryna kelsek, bizdiń zamandastarymyz áli de qozǵala qoıǵan joq, sebebi óner adamdary qazaq júrgen qaı jerde bolsyn qurmetteledi ǵoı. Munda  kelgende ónerimizge obal bolady dep oılaıtyndar da bar bolar. Qazir ekiniń biri  jalǵan daýys jazdyryp alyp, ánshi bola beredi. Daýysy barlar emes, ónerde tanysy barlardyń bári ánshi. Al Qytaıda jalǵan ánshige jol joq. Qazirgi qazaq ánshileriniń sany bar, sapasy joq ekendigin memlekette qatań zań bolmaǵandyqtan dep túsinemin. Dese de ónerge talǵampaz halyq sańlaqtaryn saralap alady dep senemin. Bıbi ekeýmizdiń óner jolynda bıiktep kele jatqanymyz da sol tarazy halyqtyń arqasy. Áli de shette júrgen ónerde júırik jandar elge kósh tizginin ustap keletin azamattar bolatynyna senemin.

- Atajurtqa kelgen soń ónerdegi qadamdaryńyz qalaı boldy, Bıbigúl hanym?

- Qazaq eline kelgen soń  Almatyda  «J.Elebekov atyndaǵy estrada sırk kolledjiniń» estradalyq án fakýltetinde bilim aldym. Oqyp júrip «Qazaqkonserttiń» ánshilerge baıqaý jarııalaǵanyn estip, qatysyp kórýge bel býdym. Alla jar bolyp, segiz qyz qatysqan baıqaýda baǵym janyp, úlken ujymnyń múshesi boldym. Altynbek Qorazbaev aǵamyzdyń táliminde júrip kóp tájirıbe jınadym. Jumys isteı júrip «T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq О́ner akademııasynda» oqydym.  Onda  Lakı Kesogly , Samat Málimbaı sekildi aǵalardan bilim aldym. О́ner jolyndaǵy aǵalaryma kóp rahmetimdi aıtamyn. Maıra Ilııasova apamyzǵa da kóp alǵysymdy bildiremin. 2004 jyly «Shabyt»  baıqaýyna qatysyp «Tasqyn Oqap atyndaǵy arnaıy júldeni» jeńip aldym. 2013 jyly A.Qorazbaev  uıymdastyrǵan «án jyrym saǵan - týǵan el!» atty respýblıkalyq án baıqaýynan 2-oryn aldym.  О́ner jolyndaǵy eń úlken jetistigim - «Qazaqkonserttiń» múshesi bolý dep bilemin. Bul shetten kelgen óner adamdary  úshin qol jete bermeıtin mártebe.

- Táýelsizdikten beri biraz óner qaıratkerleri elge oralyp, tamyr tartty. Altynnyń synyǵyndaı bolyp alysta qalǵan kóp qazynany elge jetkizdi. Degenmen, bastaryn qosyp, jalpy jurtqa jarııa qylyp, arnaıy konsert ótkizdi me? Álde, muny Úkimet tarapy uıymdastyrý kerek pe?

- Ákimshilik tarapynan uıymdastyrylǵan konsertter týraly estimedim. Kersinshe ónerdi baǵalaǵan azamattar ózderi uıymdastyryp, elim dep kelgen ónerpazdardy jınap halyqqa úlken kesh berýdi  ótken jyldan bastap qolǵa aldy. Bundaı jaqsy sharany bastaǵan Almaty qalalyq máslıhatynyń depýtaty Qusman  Shalabaev aǵamyz.

Bıylǵy konsert qarashanyń birinde stýdentter saraıynda ótedi, konsertte  túrli elderden atajurtyna oralǵan ónerpazdar óner kórsetedi. Qandas baýyrlardyń ónerine mán berip júrgen  Qusman Kárimuly  aǵamyzǵa  sheksiz alǵys bildiremiz.

-  Bıbigúl hanym, ádette ánshiniń prodıýseri, basqa da jaýapty adamdary bolady, sizdiń prodıýserińiz kim? Alda qandaı josparlaryńyz bar?

- (Kúldi.) Meniń prodıýserim - Zııat. О́nerde de, ómirde de árqashan baǵyt-baǵdar berip keledi. Ándi  de birge tańdap, birge aıtamyz. Zııatqa birneshe án jazdyrdyq. Men ándi oılanyp baryp shyǵaramyn, áli de tolǵanys ústindemin. Aldaǵy ýaqytta jup bolyp ta sahnaǵa shyǵamyz. Sonymen qatar jeke shyǵarmashylyqty da alyp júremiz.  «Amanat» degen ánge beınebaıan túsirýdi qolǵa alyp jatqan jaıymyz bar.

-  Bıbi hanym, óner jáne otbasy deıtin eki qasıetti uǵymdy qalaı qatar alyp júrsiz?

- Áıel adamnyń óner joly tym qıyn. Baıqasań keıbir jas qyz ánshiler jarqyrap kele jatady da joǵalyp ketedi. Kóbiniń ónerden ketý sebebi – otbasyly bolýy, durysy qurǵan otbasynda ónerine qoldaý bolmaýy. Ne ónerden, ne nekeden ajyrap tynady. О́ner jolynda júrgenime 15 jyl, Zııatpen  tanysqanyma 7 jyl boldy. Osy aralyqta kóp-kóp alys elderge baryp án aıttym. Úıge bir aı kelmeı qalatyn kúnderim de boldy. Biraq Zııat maǵan eshqashan kiná artyp kórgen emes. Zııatqa ónerdi baǵalaǵany úshin  rızamyn. Qazir barlyq jumysty birlesip jasaımyz.

- Zııat myrza, qazir jarnamasyz  juldyz shyqpaıdy. Sizder jarnamaǵa qalaı mán beresizder?

- Búgingi tańda adam emes apparat ánshi bolyp ketti. Tehnıka damyǵan saıyn óner qunsyzdanyp barady. Qarǵalar da altynnan táji taǵynyp bulbul bolýda. Osynyń barlyǵy  jarnamanyń myqtylyǵynan. Kóp  el tanyǵan saıyn baǵań arta túsedi. Endi biz ózimizdi qatty jarnamalap jatyrmyz dep aıta almaımyz. Qazaqstanda shyn daýyspen aıtatyn ánshilerdi júıeli nasıhattaý damı qoımaǵan sala. Halyq ánderine qaraǵanda estradalyq ánder tez tanymal bolady. Ánshilerdiń beınebaıanyn jańa ashylǵan «Gákký» mýzykalyq telearnasy jarnamalap jatyr. Ázirge tegin. Áıtpegende jarnamanyń bári janqaltaǵa tirelip tur. О́ner úshin qyzmet etetin osyndaı telearnalar kóbeıse ánshilerdi halyq ózi iriktep alady dep oılaımyn.

- Bıbigúl hanym, ánshige daýys kerek,  tamaǵyńyzǵa qalaı kútim jasaısyz?

- Men endi tamaǵymdy sylap-sıpap baptaımyn dep aıta almaımyn. Zııat aǵań sýyq sý ishpe, ashty jeme, gazdy sýsyn ishpe dep qadaǵalap otyrady. Eń bastysy tabıǵı daýysymnan aıyrylmaýǵa tyrysamyn.

- Sońǵy jańalyqtaryńyz?

-  Bizde qyzdardan quralǵan tiri daýysta aıtatyn bir ulttyq ansambl joq eken, osyny eskere otyryp «Názik» ansambli qurylǵan. Jetekshisi Qazaqstannyń Mádenıet qaıratkeri – Qaıyrǵazy Tólen. Men ánshilik qyzmet atqaramyn.  Jaqynda ǵana Koreı halqynyń ulttyq ansamblimen birlese otyryp, Almatyda konsert ótkizdik. Sheteldikter bizdiń ulttyq aspaptar men ulttyq kıimderimizge qatty qyzyqty. Ásirese  ulttyq mánerdegi daýysymyzǵa tańdanystaryn jasyrmady. «Názik» ansambli endi-endi el aldyna shyǵyp keledi, halyqtyń kóńiline jetedi dep úmittenemiz.

- Ýaqyt bólip suhbat bergenderińizge rahmet! О́ner jolynda jetistikterińiz kóp bolsyn!

Áńgimelesken: Birlesbek Saıagúl