• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

23 Qarasha, 18:24:22
Almaty
+12°

11 Qyrkúıek, 2014 NEWS

«ALTYN QALAMNYŃ» IESI – SÁKEN SYBANBAI

Abai.kz portaly  «Altyn qalam» táýelsiz ádebı baıqaýy óz máresine jetkenin habarlap, qazylar alqasy men oqyrman qaýymnyń uıǵarymy boıynsha «Jyldyń eń úzdik...

Abai.kz portaly  «Altyn qalam» táýelsiz ádebı baıqaýy óz máresine jetkenin habarlap, qazylar alqasy men oqyrman qaýymnyń uıǵarymy boıynsha «Jyldyń eń úzdik prozasy» nomınasııasyna «Muńlyq» atty áńgime ıe bolǵanyn jazdy. Áńgime avtory – Sáken Sybanbaı!

Baıqaýǵa qatysqan shyǵarmalar osy ýaqytqa deıin (avtory kórsetilmeı) http://adebiportal.kz saıtynda jarııalanyp kelgen edi. Biz de Sáken Sybanbaıdy ádebıettiń bir belesin baǵyndyrǵan jeńisimen quttyqtap, oqyrman qaýymǵa jeńimpaz áńgime "Muńlyqty" usynamyz.

Qurmetpen, qamshy.kz  portalynyń ujymy.  

 

 

Sáken SYBANBAI

Muńlyq

(áńgime)

 

I

Qasıetti jerdiń qandaı tylsym jumbaǵy bar, áıteýir dúnııaýı oıdyń bári dúrkireı qashyp, sanańdy lezde salmaqty muń basady. El arasyndaǵy ejelgi jyrǵa edáýir qanyq bolǵanymyzben, shyraqshy jigittiń maıyn tamyza áńgimelegen maqamdy baıany endi ǵana estigendeı erekshe kúıge túsirdi. Keseneden, kelisip alǵandaı, ún-túnsiz tomsara shyǵyp, qaıta attanǵan soń da biz áýdem jerge deıin lám dep til qatysqanymyz joq. Árkim óz qııalymen áýre. Kólik tizginin ustaǵan Álibek ańyz keıipkerleri aldynan shyǵa keletindeı kózin sonaý kókjıekten almady. Uzaq sapar boıyna uıqy meńdemes úshin ony sergek áńgimemen serpiltpek bolǵan men sóz basyn qalaı sabaqtarymdy bilmeı otyrdym. Birte-birte ózimniń de taqtaıdaı tegis jolda terbetilgen balasha maýjyraı bastaǵanymdy baıqap:

– Aýylǵa jaqyndap qaldyq pa? – dedim eńsemdi tiktep.

– Sál shydańyz, endi asa uzaq emes, – dedi ol qatqyldaý únmen. Onyń áli de oı ormanynda adasyp júrgenin uqqan soń, ári qaraı men de úndemedim.

Rasynda da, jorǵasynan jańylmaı júıtkip kele jatqan kóligimiz kóp uzamaı júrisin kúrt baıaýlatty da, solǵa buryldy. Erneýin qamys-quraq basqan ózensheni jaǵalaı taǵy birshama júrgen soń, myńǵa tarta shaqyrymdy artqa tastap, alys joldan jetken biz dittegen aýylymyzǵa kelip kirdik.

Qazaq úshin qashanda aýyldyń orny bólek qoı, shirkin! Ásirese úıinde de, keńsesinde de tórt qabyrǵaǵa qamalyp, tórt buryshty tajalǵa telmirgen biz sııaqtylar onyń qadirin aıryqsha seziner. Saǵynysqan anasymen shúıirkelesip, baýyrymen, qońsy qaýymmen qaýqyldasyp boldy-aý degen mezette Álibekke: «Tynyǵarda tósekti dalaǵa salǵyzshy», – degenim de sol-tuǵyn. Tipti keshki asty da esik aldyndaǵy alasa tapshanda otyryp ishsek degen oı bolyp edi, «shirkeı shirkin mazany alar» dep, tez aınydyq.

Mine, endi masahananyń ishinde jatyrmyz. Jazǵy jyly kerimsal terbegen irgedegi júzim japyraqtarynyń sybdyry estiler-estilmes qana. Onyń ózin yzǵyǵan masanyń yzyńy keıde basyp ketedi. Qalyń arasynan áredik shekshek shyryldaıdy. Alysyraqtaǵy aryq jaqta baqalar toıynyń qyzyp jatqany baıqalady. Kórshi úıdiń qorasy mańynan bir esek aqyryp bastap edi, ony aýyldyń ana shetindegi ekinshisi qostaı jóneldi. Ol basyla bergende, taǵy biri kúni boıǵy shekken azabyn aıtyp, muńyn shaqqysy kelgendeı ishin tarta aqyryp, aıqaı-uıqaıdy údetip jibergeni.

– Uıyqtaıyn dep, bas qoıǵanda tósekke el,

Qaıym aıtys bastap ketti esekter!

Álibektiń bul teńeýine «almatylyqtardan áńgime tyńdaıyn» dep, tósegin bizben qatar salǵyzǵan inisi Jánibek ekeýimiz rahattana kúlip aldyq.

Biraq áńgime ári qaraı órbimeı, biraz ýaqyt tym-tyrys jattyq. Tabıǵat tynysyn ańsaǵan bizdiń mundaı únsiz qalpymyzdan jalyqqan Jánibek:

– Baǵanaǵy qyzdy tanymadyń, ıá, sen? – dep suraqty búıirden qoıdy.

– Qaı qyzdy? – Álibek qapelimde túsinbeı qaldy.

– Álgi biz shaı iship otyrǵan kezde sút surap kelgen qyzdy aıtam. Apammen ǵana emes, sendermen de sampyldap amandasyp jatyr edi ǵoı. Sóılep qalǵan pysyq qyz ózi.

– Qyzyqsyń, tınaqtaı qyzdy qaıdan tanımyn? Men aýyldan ketkeli jıyrma jyldan asty. Qarshadaı bala túgili, qatarlasymdy shataspaı shyramytsam, shúkir dersiń.

– Biraq munyń týý hıkaıasynan habardar ediń ǵoı deımin de.

– Qandaı hıkaıa?

– Endi... umyta qoımaǵan shyǵarsyń, myna Quryshbaıdyń qyzy ǵoı.

Álibek úndemedi. Jamylǵysyn ysyryp, basyn kóterip otyrdy.

– E-e, sol qyz osy ma edi? – dedi sosyn. – О́sip qalypty-aý. Qaı jyly bolyp edi sol oqıǵa?

– Bul qyz bıyl segizinshige kóshti. Áne, esepteı ber, qaı jyl ekenin.

– Oı, Alla-aı! Ýaqyt degen zaýlaıdy-aý, shirkin!

Ol qalta telefonynyń jaryǵymen jastyǵynyń joǵarǵy jaǵyna qoıǵan temekisin izdeı bastady.

– Ekeýiń jumbaqtap ne aıtyp kettińder? Qaı qyz? Qandaı oqıǵa? Baıaǵy bala mahabbat hıkaıasy emes pe? – dedim men sózimniń sońyn ázilge buryp.

– Qaıdaǵy mahabbat? – dedi Álibek masahananyń etegin silkı túre syrtqa sytylyp shyǵyp. – Jalpy bul oqıǵada mahabbat bar ma, joq pa – onyń ózi belgisiz.

– Endeshe maǵan da aıtyp berińder, ne bar, ne joǵyn anyqtaıyq.

– Aıtam ǵoı. – Qarańǵyda shyrpy jarq etti de, lezde paıda bola ketken noqattaı alaý shoq aıryqsha qyzardy. – Qazir, temekimdi tartyp alaıyn.

Jastyǵymdy qopsytyp-qopsytyp alyp qoltyǵyma atyp urdym da, áńgime tyńdaýǵa ázirlenip, jambastap jata kettim.

 

                                       II

Aldymen bolar-bolmas bir yńyl estilgendeı boldy. Ash mysyqtyń álsiz mııaýyndaı ǵana ólimshi ún. Bastapqyda eleń de etpep edi, birte-birte jıilegen soń, eriksiz qulaq túrdi. Joq, tym-tyrys. Bul tarsyldatyp qaıtadan jumysyna kirisken. Sálden soń taǵy shyqty. Qorasynyń shatyryn jóndep jatqan Qanat qolyndaǵy balǵasyn joǵary ustaǵan kúıi kilt kidirip, tyń tyńdady. Iá, bir dybys bar. Jazyqsyz jábir kórgen kishkentaı kúshiktiń qınala qyńsylaǵany tárizdi me, qalaı.

– Qulaǵyń qalqaıyp naǵyp tursyń?

Dál janynan shyqqan daýystan selk ete qalǵan Qanat balǵasyn qolynan túsirip ala jazdady. Buǵan muzdaı aıran ákep turǵan kelinshegi Raýshan eken. Aýdandyq perzenthanada akýsher bolyp isteıdi. Bir aılyq demalysyna keshe ǵana shyqqan. «Shóldedim, tońazytqyshtaǵy aırannan ákelshi!» dep álginde ǵana ózi suratyp edi. Kelgenin qalaı baıqamaǵan?

– Tyńdashy, Raýshan, neniń úni ekenin bilmeı turmyn, biraq bir túsiniksiz dybys shyǵady.

Bul úlken kesege toltyra quıylǵan salqyn aırandy qylqyldatyp basyna bir-aq kóterdi. Sosyn «ýh, rahatyn-aı!» dep, aqjaǵaldanǵan aýzyn jeńimen súrte bergende, jańaǵy dybys taǵy estildi. Bul joly qulaqqa anyǵyraq jetti.

– Estidiń  be...

– Tura tur! Tynysh! – Raýshan támpish tanaýy deldıip, kózi baqyraıyp, basy qısaıǵan kúıi tyń tyńdap qalypty. Qyńsylaǵan ún qaıyra estilgende, shoshyǵany, álde tańdanǵany belgisiz, kúıeýine qarap aıqaı saldy. – Bul – bala! Sábıdiń daýysy!

– Bala? – Abdyrap qalǵan Qanat áýeli eshteńe uqqan joq. – Áı, esiń durys pa ózińniń? Qaıdaǵy bala? Balanyń daýysy osyndaı bolýshy ma edi?

– Jańa týǵan jas náresteniń daýysy deımin! Akýsher sen be, men be?! – Raýshannyń sóziniń nyq, ári senimdi shyqqany sonsha, otaǵasynyń júzindegi jaımashýaq beıǵamdyqtan nyshan da qalmady. – Tektep-tergep tura bermeı, tez tús te, izdestir. Qaıda jatyr eken sorly bala?

Satydan sekirip túskenimen, Qanat neni jáne qaıdan izderin bilmeı, qatty sasty. Áli de álgi dybysty ańdyp turǵan áıeliniń:

– Ájethana jaqty qarashy! Jyldam! – degen sózin estı sala solaı qaraı júgirdi. Onyń ar jaq, ber jaǵyn, ishin túgel qarady, eshteńe joq.

Kenet jańaǵy dybys dál janynan shyqqandaı anyq estildi. O, toba! Mysyq ta, kúshik te emes, qınala jylaǵan balanyń daýsy ekenine akýsherlik qabileti joq munyń da kózi jetti. Biraq qaıda? Jan-jaǵyna qaraǵan ol sym sharbaqtyń ar jaǵyndaǵy kórshi úıdiń ájethanasyn kórdi. Dereý jetip baryp, qorshaýdan órmeleı asyp, arǵy betke tústi. Soıaýdaı symnyń qoly men tizesin jyryp, qanatqanyna qaraǵan joq. Ájethananyń esigin ashty. Edeniniń dóńgelete oıylǵan tesigine úńildi. O, jasaǵan!

Qujynaı ıreleńdegen usaq qurttarǵa toly nájiske shala kómilip, shaqalaq jatyr. Qudaıdyń saqtaǵany shyǵar, áıteýir basy ǵana batpapty. Onyń quıttaı ǵana keýdesinen shyǵyp úlgermegen shybyn jany úshin shyrqyrap jatqanyn qaıdan bilsin, bylapyt jerge úıir qara shybyn byjynaı úımelep, bet-aýzyn kórsetpeıdi.

Qanat birden «ájethanany qulatý kerek» dep sheshti. Áıtpese balany alyp shyǵý múmkin emes. Bar kúshin salyp ıterdi, júgirip kelip ıyǵymen soqty – myǵym neme áýelde myzǵymastaı kóringenimen, náti aǵash qoı, aqyry qara kúshke shydamaı, gúrs qulady. Ashyq qalǵan nájis toly shuńqyrdyń erneýine jata qalyp, tómenge qolyn sozdy – qap, balaǵa jetpeıdi! Endi ne amal bar? Shuńqyrdyń topyraq dýalynan tym bolmasa aıaq ushy sál ilinetindeı birneshe tepkishek qazý kerek. Júgirip jetken Raýshandy kúrek pen arqanǵa, inisi Samatty kórshilerge habar berýge jumsaǵanymen, ol eshkimdi de kúte almaıtynyn uqty. О́ıtkeni, sábıdiń úni álsirep, qumyǵyp barady. Qulaǵan ájethanadan dereý taqtaı syndyryp alyp, sonyń ushymen amaldap, qabyrǵany úńgı bastady. Qudaı qarasqanda, esh kún túspegen dymqyl topyraq bostaý eken, ókshe ilindirer úsh shuqanaqty tez jasap úlgerdi. Taqtaıshanyń bir ushyn shuńqyrdyń arǵy jıegine kirsh qadady da, ekinshi jaǵyn qoltyǵyna tireı qysyp, álgi tepkisheksymaqtarmen jaılap tómen jyljı bastady. Tabany úshinshi shuqanaqqa tirelgen soń, soǵan nyǵyzdala turyp, eppen eńkeıdi. Oıbaı, bala qaıda? Joq! Júregi sý ete túsken Qanat, qansha jıirkenishti bolsa da, qolyn nájiske salyp jiberip, ary-beri júgirtip kórdi. Kenet...

Kenet munyń qolyna bireý jarmasty! Qanattyń tula boıy túrshigip, dir ete qaldy. Jaryq dúnıege keler-kelmeste-aq tirshilik úshin tyrbańdap kúresýge májbúr bolǵan qyzylshaqanyń qalaıda ómir súrgisi keledi! Kúrekteı qol men tıtimdeı qol birin-biri myqtap ustady. Bul sýyra tartyp alǵanda, ábden tunshyqqan balanyń shar etip jylaýǵa da shamasy kelgen joq, álsiz ǵana qyńq etti.

Osy kezde sumdyqtan qulaǵdar bolǵan jurt ta júgire basyp jetip edi. Raýshan tipti úıde ustaıtyn búkil dárigerlik asaı-múseıin kótere kelipti: aqjaıma, dáke, maqta, spırt, qyzý ólshegish... Ol tipti ózgelerdi de jumyldyryp úlgerse kerek, bireý sýyq sý, bireý ystyq sý ákelip, tap sol jerde balanyń ústi-basyn tazartty da, qolǵa ilikken kóılek-kónshekpen qundaqtap, Samattyń kóligimen perzenthanaǵa alyp ketti. Sol kezde baryp ústi-basynyń áli de sasyp turǵanyn baıqaǵan Qanat áıeliniń basqa emes, dál akýsher bolǵanyna tuńǵysh ret qýanyp, jýynýǵa kiristi.

 

                                    III

Ájethananyń gúrs qulap, oıran-topyry shyqqanyn terezeden kórgen Bádısha «qap» dep, ernin tisteledi. «Jabýly qazan jabýly kúıinde qalýy kerek edi. Endi mynalar oıda joqta qupııamyzdy ashyp, qurdymǵa jiberetin boldy-aý. Osylardyń-aq ıisshil ıtshe timiskip júrip, tappaıtyn bálesi joq!» dep Qanat pen Raýshannyń áke-sheshesinen túk qoımaı, bir sybap aldy. «Osylarǵa ne jetpeıdi eken ózi? Perzentsiz deıtin emes, bes balasy bar. Endi altynshy ǵyp, asyrap almaq pa? Páleketti alysqa aparyp ta tastamaǵan ekenmin, eshkim taba almaı, úni óshetin. Biraq qaıda aparam? Jol-jónekeı qyńqyldap-syńqyldap, baqyryp-shaqyryp, mazamdy alsa, qaıtpekpin? Taza masqara sol bolar edi ǵoı. Elge ne betimdi aıtar em?».

Ol túkpirdegi tósekte jatqan qyzynyń janyna keldi. Oıanǵan eken. О́ńi áli bop-boz. Iegi dir-dir etedi. Janary dymqyl. Únsiz jylap jatyr.

– Táýirmisiń? – Bádısha suraqty jáı kóńil úshin qoıa salǵandaı, izinshe dabyrlap qaıta sóılep ketti. – О́zimiz osy dárilerdi iship-aq, atsha shaýyp kete beretinbiz. Erteń-aq qalpyńa kelesiń. Biraq erteń degen biz úshin bola ma, bolmaı ma – mine, másele! Mynalar (ıegimen oń jaqtaǵy kórshi úıdi nusqady) bárin bilip qoıdy. Aýdanǵa alyp ketti. Endigi polısııaǵa habarlaǵan da shyǵar. Qansha jasyryp-japsam da, aqyry masqaramyz shyǵatyn boldy.

Ras, Aıdanyń ishi biline bastaǵannan sheshesi oǵan úıden shyǵýǵa tyıym salǵan-dy. Átteń, ol qyzyn mundaı tártipke erterek tárbıelemedi, sonda, bálkim, myna sumdyqqa dýshar bolmas pa edi. Tún balasy qydyrýy kóbeıgen qyzdyń sýyt júrisi aqyry osy halge ulasty. Al boıǵa bala bitken soń, tyıym salǵannan ne paıda? Tyıym saldy eken dep, sharana óspeı tura ma?

Aldymen Aıda ózi kezdesip júrgen jigitpen sóılesken. Ol «dárigerge barsań qajet bolatyn qarajat jaǵynan qarasaıyn, al otaý qurý týraly oıyńa da alýshy bolma, ekeýimiz olaı kelisken joqpyz» depti. Bul bolmaı qalǵan «kúıeý balany» ebin taýyp, «enesimen» bettestirgen eken, anaý tipti at-tonyn ala qashyp, «qyzyńyzben týǵan kún keshterinde kezdesip, bir-eki ret bılegenim bolmasa, jolaǵan emespin» dep, betpaq Bádıshanyń ózine bet baqtyrmapty. «Qap, bálem! Kórermiz kimniń jeńerin» dep tistengen Bádısha jigitti yńǵaıǵa kóndirýdiń túrli amaldaryn oılastyrǵanymen, eshbirinen qaıran bolmapty. Eki ortada edáýir ýaqyt ótip ketip, «sharanany aldyrýǵa bolmaıdy, óte kesh, qyzyńnyń densaýlyǵyna zaqym kelgeni bylaı tursyn, ómirine qaýip tónýi múmkin» dep myna jaqtan tanys dáriger shyqqan.

Amal joq, týýǵa týra keldi. Eki baıdan ajyrap, aqyrynda qyzy ekeýi ǵana qalǵan, elmen asa kóp aralasy joq Bádıshaǵa bul haldi qupııa ustaý qıyn bolǵan joq. Úıge adam kirgizbedi, Aıdany syrtqa shyǵarmady. Buryn aýrýhanada istegen azdy-kópti tájirıbesine senip, ózi bosandyrdy. Qos kúnáhar dúnıe esigin jańa ashqan pák jannyń – perishtedeı qyz balanyń taǵdyryn jan shydamas aıaýsyzdyqpen aldyn ala sheship qoıǵan edi.

 

                                  IV

 Dúnıede Quryshbaıdan ótken sormańdaı, Quryshbaıdan beter beıbaq, Quryshbaıdan asyp túser baqytsyz adam bar ma? Munyń jaýaby ózgege beımálim bolýy múmkin, biraq Quryshbaıdyń ózi anyq biledi – joq!

О́ıtkeni, bul baqytsyz, beıbaq, sormańdaıda perzent joq. Munymen teń ósken turǵylastardyń aldy: «Úlken ul úılenem dep, úıkelenip júr. Aý, oǵan ájeptáýir ázirlik kerek qoı dep, ták-tákpen áreń tyıyp otyrmyz», – desip, az-kem ýaıymynyń ózin maqtanyshpen aıtatyn dárejege jetip qalǵan. Kesh aıaqtanyp, otbasylyq qyzyq-qyrman jaǵynan kenjelep júrgenderiniń ózi bu kúnde «sen bar, men bar» dep, mekteptegi ata-analar jınalysynan qashqaqtaı bastaǵan. Al Quryshbaıǵa Qudaı mundaı baqyttyń birin de qımaı, jaqynnyń talqysyna, jattyń tabasyna qaldyrdy.

Áıtse de, Qurekeń Jaratqanǵa jalbarynýdan tanbady, áýlıe aralap, kesenelerge túnedi, «ýf-sýf dese jazylmaıtyn jara, aıyqpaıtyn aýrý qalmaıdy eken» desken emshi-táýipterdiń de aldyn kórdi. Áıeli ekeýi qaladaǵy dárigerge de qaraldy, jazyp bergen dárilerin dertten qutqarar medet sanap, meılinshe senip ishti. El arasyndaǵy kópbalaly úılermen kórpe aýystyrý, balaǵynan bala saýlaǵan batyr analardyń sarqytyn ishý, úbirli-shúbirli áýletterdiń aqsaqaldarynan bata alý sııaqty qazaqy yrym-jyrymnyń da kóńilin qaldyrǵan joq, jasady. Biraq esh nátıje bolmady.

Et pen súıekten jaralǵan pende emes pe, eń kónbis, eń momyn, eń tózimdi degen Qurekeńniń de júıkesi keıde syr beretin. Toǵaıda pada baǵatyn ol ońashada taǵdyryna qatty nalyp, qaradaı kúıinedi. Janyn jegideı jegen muńy shydatpaı, murny pyshyldap biraz jylap ta alady.

«Qyl aıaǵy myna mal ekesh malda da urpaq bar: qarashy, áne, buzaýyna jolap ketseń-aq enesi anadaıdan alakózdenip, qyzǵanyp ólip qala jazdaıdy, – deıdi sosyn ishinen. – Bu jamandarǵa da urpaq kerek eken, bu beısharalar da sol ózinen órbigen eń qymbat jaratylys úshin janyn qııýǵa daıyn eken. Al men she? Mine, jıyrma jyldan asty, dańǵyraǵan daladaı úıge kempirim ekeýimiz ǵana kirip-shyǵamyz. Azanda orazamdy asha sala men malǵa ketemin, ol kúıbeńdep úıde qalady. Ne ońǵan is joq, ne aldanysh joq. Oınaıtyn, búldiretin, shashyp tastaıtyn, shańyn aspanǵa shyǵaratyn bala bolmaǵasyn úıde bári jınaýly, bári retteýli. Qusadan jarylyp óle jazdaıtyn shyǵar baıǵus. E, Alla-aı, adam óz úıiniń astań-kesteńi shyǵyp, atkópir bop jatqanyn da ańsaıtyn kún týady eken-aý. «О́ı, myna tuqymyń óskirler qaıtedi-eı! Áı, Pálenshe, Túgenshe, túý, aty kim edi álgi buzyqtyń, jınańdar ananyń bárin! O, nesi-eı! Osydan ákeń kelsin!» dep Qudaıdyń qutty kúni burqyldap júretin kórshi Qalıma qandaı baqytty edi!».

«Keshke de sol kóńilsiz kórinis. – Sıyrlardyń shashaý shyqqanyn sál qaıyryp qoıǵan ol álgi úzilgen qııalyn qaıta jalǵaıdy. – Taǵy da ún-túnsiz asymyzdy ishemiz. Qaıbir tábet tartqannan deısiń. Úmiti sónip, qalaýynan qaıyr kórmeı dińkelegen adamǵa as batýshy ma edi. Áıteýir ómirdiń zańy, ólmestiń qamy-daǵy. Sonda ólmeı, tiri júrgende kimge kerekpiz, ony da bilmeımiz. Erli-zaıyptyny ejelgi dostan da artyq jaqyndastyrar ortaq baqyt – bala eken ǵoı. Ol bolmasa, qansha jaqsy kórseń de, jardyń áńgimesi jarasymnan qalady eken. Bıbishimdi de aıaımyn. Urpaqsyz qalǵanymyzǵa ózin aıyptaýmen-aq kóz aldymda shógip barady. «Áı, bala týa alatyn bireýdi taptym, sen endi bar, aıda, ket jónińe!» dep, qaı kúni qýyp shyǵar eken dep, jaltaqtaýmen-aq kún keshti-aý sorly. Qudaı kýá, ondaı oılar da keldi ǵoı myna jumyr basqa. Biraq... qımadym beısharany. Perzent súıgisi kelgen áıel bizdiń Bıbishteı-aq bolar-aý. Eldiń balasyna eminip, eljirep-aq turady. Bazardan kıim satyp alǵan, buıym satyp alǵandarǵa qarap, qyzyǵady da kúrsinedi. Árıne, el baı bolǵan soń emes, bar bolǵan soń alady. О́ıtkeni, balasy kıedi, balasy oqıdy, balasy oınaıdy, balasy jeıdi! Balasynyń qýanyshyna kerek, qyzyǵyna kerek, toıyna kerek. Biz she? Tapqan-taıanǵanymyzdy kim úshin jınaımyz? Kimge dári sol dúnıe? Erteń biz ólgesin-aq tuqymy tuzdaı qurymaı ma? Áı, búıtken ómiriniń atasyna nálet!».

Quryshbaıdyń kóz jasyna tek sıyrlar ǵana kýá. Janýarlardyń tilsiz jaratylǵany qandaı jaqsy, ermek tappaı erigip otyrǵan egelerine jetkizip barmaıdy. Al adamdardyń aldynda Qurekeń syr bildirmeıdi. Ońashadaǵy osyndaı ashynýmen bastalyp, arylýmen aıaqtalyp jatatyn osaldyqtardan soń, eńsesin tuqyrta ezip, tunshyqtyra qınaıtyn zilmaýyr qaıǵy tarap, sál jeńileıip qalǵandaı sezinedi.

Bir kúni kókirektegi shemeni jibip, sheri tarqaǵandaı bop, keshki apaq-sapaqta úıine kirip kelgende, ony ózi eshqashan túsinde de kórmegen, múlde oılamaǵan, tipti armandaýǵa da batpaǵan baqyt kútip turdy. Tórgi bólmedegi tósektiń ústinde qasy qaspaqtanǵan, tanaýy tańyraıǵan qýyrshaqtaı bóbek pysyldap uıyqtap jatty. Onyń ústinen tóne jazdap, áýestene úńilip áıeli otyrdy. Buǵan burylyp qaraǵan jarynyń janarynan Qurekeń buryn-sońdy sezinbegen ǵajaıyp jarqyl – analyq meıirim ushqynyn kórdi. Sol jarqyl Bıbishin aıryqsha ajarlandyryp jibergendeı, kózin taıdyryp ákete almady. «Bıbigúl jeńeshem bosandy! Kórimdik berińiz, kóke!» dep qos qolyn usyna bergen Qanatqa da, dastarhan jasap júrgen Raýshanǵa da ne derin bilmeı, sostıyp turyp qaldy Quryshbaı.

Mán-jaıǵa qanyqqan soń da, dastarhan basynda ystyq shaımen tamaq jibitip, tarsyldaı jónelgen júrektiń dúrsili basylǵan soń da, ol mynalarǵa qosylyp shattana almady. Ol endi qýanýdyń ózinen qoryqty. «Jaraıdy, perzenthana basshylary kelisipti, balany bizdiń atymyzǵa jazdyrarmyz, al erteń onyń ne anasy, ne ákesi, tipti bolmasa solardyń týystarynyń biri kelip, daýlassa ne deımiz?» . Ras-aý. Týasy soqyr adam eshqashan sáýle izdemeıdi, óıtkeni, onyń ne ekenin uqpaıdy da, ómirdi tutasqan qara túnek dep biledi. Al kózi kórip júrip, oıda joqta janarynan aırylsa, ol sorly ómir-baqı baıaǵy jaryq nurdy ańsap, ah uryp ótpeı me? Quryshbaı men áıeli de buǵan deıin sábı súıip, meıirlenip kórgen emes. Endi myna perishteni baýyryna basyp, baqyttan basy aınalyp júrgende, «Ákelińiz beri! Bul – bizdiń balamyz!» dep dikeńdep bireý kep tursa, naǵyz sorlap qalý sonda bolmaı ma?

Biraq Qanat pen Raýshan jarysa sóılep, jabyla túsindirip, munyń muńyn tez seıiltti. Bádısha qyzyn alyp qalaǵa kóshipti. «Úıimdi satyp alam deýshiler bolsa, saýdalasa ber» dep arǵy qońsysy Nysanbaıǵa tapsyryp ketipti. Polısııaǵa berilgen aryz boıynsha qylmystyq is qozǵalǵan eken, ony aqsaqaldar qazaqy aǵaıyngershilikpen toqtatyp, japqyzypty. Buǵan qýanǵan Bádısha «balany eshqashan daýlamaımyz» dep, qolhat jazyp qaldyrypty...

...Sodan beri dúnıede Quryshbaıdan ótken baı, Quryshbaıdan beter jomart, Quryshbaıdan asqan baqytty adam joq!

 

                                 V

– Alla-Taǵala bireýge kól-kósir dáýlet berip synasa, bireýge záý-zatty áýlet berip synaıdy. Keıde osynyń birin mol etip syılaǵanymen, ekinshisine ábden zar qylý arqyly da pendesin aýyr synaqtan ótkeredi eken. «Muńlyq-Zarlyq» jyryndaǵy Shanshardyń alpys qatynynan bir de perzent kórmeı, han basymen qaıǵy jutýy, mine, osyny ańǵartady. Mundaı synǵa ekiniń biri shydaı bermeıdi. Al shydaǵan, qandaı qıyndyqqa da qaramaı qulshylyǵynan tanbaǵan, tózim men sabyrdyń kemel úlgisin kórsetken adal quldaryna Alla-Taǵala aqyrynda laıyqty saýabyn jiberip, mol qýanyshqa keneltedi.

Shyraqshynyń kóne jyr taǵlymynan taratqan kósheli ýaǵyzy jadymda qaıta jańǵyryp keledi. Álibek dostyń aýylynda aýnap-qýnap úsh kún jatqan soń, jolǵa qaıta shyqqanbyz. Muńlyq pen Zarlyq keseneleri tusyna taǵy da toqtap, Quran oqydyq. Alda – uzaq sapar, alys Almaty.

– Ne oılap kelesiz? – Terezege qaraǵan kúıi qalyń oıǵa shomyp ketken ekenmin. Máshıneni zorǵa aıdaıtyndardyń emes, jorǵa aıdaıtyndardyń qataryna erkin enetin maıtalman tizginshi Álibek maǵan jymııa qarap qoıady. – Aıta otyrsańyzshy.

– Shyny kerek, sanamda kóne dastan men keshegi estigen hıkaıam mıdaı aralasyp, sapyrylysyp ketti, – dep kúldim men. – Bir perzentke zar bolǵan Quryshbaıdy kádýilgi padashy demeseń, baıaǵy Shansharhanmen taǵdyrlas jan der edim. Jyrdaǵy jańa týǵan qos perishteni – Muńlyq-qyz ben Zarlyq-uldy – esh shimirikpesten darııaǵa tastaı salatyn álgi mystan kempirden búgingi Bádıshalardyń beınesin kóretindeımin. Al solardy sýǵa batyrmaı, óltirmeı, aman alyp qalatyn Ǵaıyp eren, qyryq shilten áýlıeniń shapaǵaty tıgen búgingi izgi nıetti adamdar – Qanat pen Raýshan desem, artyq emes shyǵar?

– Bárin sheber shendestire qoıypsyz, – dep kúldi ol. – Al ótkende «bul hıkaıada mahabbat bar ma, joq pa – onyń ózi belgisiz» dep edim, oǵan ne aıtasyz?

– Munda mahabbat bar. Qanat pen Raýshannyń júregindegi adamdarǵa degen meıirim, izgi kóńil – mahabbat emeı, nemene? Balany anyq ajaldan qutqaryp qaldy, tıisti orynǵa jetkizdi: bylaı qaraǵanda, olar óz mindetin atqardy, bitti. «Ar jaǵyn ózderińiz sheshińizder» dep, typ-tynysh óz tirshiligin jasap júre berse de, olarǵa eshkim kiná arta almas edi. Biraq olar beıkúná sábıdiń ári qaraıǵy taǵdyryna da jany ashydy, óz balasynan kem kórmeı asyraı alatyn ata-ananyń qolyna tapsyrdy. Osy sheshimderimen olar aýyldaǵy jalǵyz perzentke zar bolyp otyrǵan otbasyna da shattyq syılady. Al Quryshbaı men Bıbigúldiń qarym-qatynasy – mahabbat emes pe? Bala súıýden sońǵy úmitteri sónse de, ajyraspapty, birin-biri qımapty. Kem degende, qurmetteýge turarlyq-aq sezim. Olardyń álgi qyzdy janyndaı jaqsy kóretinine, bar jıǵan-tergenin sonyń aýzyna tosatynyna, balapandaı álpeshtep, mápelep otyrǵandaryna tıtteı de kúmándanbaımyn.

Áýdem jerdegi jol jıeginen maı quıý beketi kórindi. Dál aldyna kelip tizgin tarttyq. Álibek shyǵyp ketip, janarmaı quıǵyzdy da, irgedegi dúkensheden temeki men salqyn sý aldy.

– Máshıneniń qarny toıdy, endi óz asqazanymyzdy aldandyrýdyń qamyn oılastyraıyq, – dedi sosyn óz ornyna jaıǵasyp jatyp. – Kóp uzamaı aldymyzdan kafe nemese ashana ushyrasyp qalar.

– Aıtpaqshy, álgi kishkentaı qyzdyń aty kim eken? – dedim men tap osy sátke deıin onyń esimin bilýdi oılamaǵanyma tań qalyp.

Álibek kóligin dúr etkizip otaldyrdy da, maǵan qarap:

– Muńlyq, – dedi.

 

(Sońy)  

Bilal Quanysh

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir