Orys tili «demalsyn», Depýtattar!

Qazaq tili máselesi kóp aıtylyp kele jatyr, bireý jaýyr boldy deıdi, bireý táýir boldy deıdi, báz bireý «qazaq tiliniń máselesi» dep aıtýǵa qorqyp, «memlekettik tildiń máselesi» dep júr. Kim ne dese de Qazaq tiliniń az qoldanylýy men til zańy qabyldanǵannan bergi shırek ǵasyrda jalpy halyqtyq tilge aınala almaýy úlken qasiret.

Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesiniń sessııasy 1989 jylǵy 22 qyrkúıekte Qazaq SSR-iniń Til týraly zańyn qabyldap, onyń 1-babynda «Qazaq tili Qazaq SSR-iniń memlekettik tili bolyp tabylady»  dep kórsetti. Osy sessııada Memlekettik til bolyp kete jazdaǵan orys tili «qur qalmaı» ultaralyq qatynas tili degen mártebege ıe boldy. Zańǵa túzetý engizilgen 1997 jyly da osy baptar ózgerissiz qaldy. Konstıtýsııadaǵy orys tili týraly bap alynyp tastalǵanymen orys tili aqsap qalmaıtyny túsinikti.  Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2011 jylǵy 29 maýsymdaǵy № 110 Jarlyǵy boıynsha  Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011 - 2020 jyldarǵa arnalǵan MEMLEKETTIK BAǴDARLAMASY bekitildi, baǵdarlama maqsatyna saı Qazaqstan 2020 jyly 100 paıyz qazaq tiline kóshýi tıis. Biraq 25 jylda halyqtyq jalpy qoldanysqa jete qoımaǵan qazaq tiliniń endi 6 jylda gúldenip ketetine sený qıyn.

Bıylǵy jyly, 22 qyrkúıekte til zańy qabyldanǵanyna 25 jyl tolady. Ataýly dataǵa bir aı qaldy, sol zańnyń nátıjesi qanshalyqty? Qazaqstanda qazaq tiliniń damymaýy orys tiline ultaralyq til mártebesin berip turǵan qoldanystaǵy zańnyń saldary ekeni jurtqa aıan. Biz aıtqan 25 jyldyń ishinde talaı ultshyl azamattar bılikke, zań shyǵarýshy organǵa ashyq hat jazyp, Qazaqstannyń memlekettik tilin de, ultaralyq qatynas tilin de QAZAQ TILI etýdi usyndy. Dat álsiz be, joq zańdy qabyldaýshy depýtattar álde bir kúshtiń yqpalynan yǵa ma, áıteýir halyqtyń 70 paıyzǵa jýyǵy qazaq bola tura Qazaqstan halqy bir-birimen áli kúnge oryssha sóılesýge «májbúr» bolyp júr.  Orys tili Memlekettik tilmen qatar mártebe alǵan tusta halyqtyń kóbi orys tildi bolǵan da shyǵar, alaıda qazir halyqtyń kóp bóligi qazaq tilin túsinedi jáne sóıleı alady, memlekettik tildi damytýǵa túrli baǵdarlamalar jasap, qyrýar aqsha jumsap júrgen mınıstrlikter men komıtetterdiń esebi osyǵan saıady. Onyń ústine Osy shırek ǵasyrda orys tilinde bilim beretin mektepterdiń bárinde qazaq tili oqytylatynyn eskersek, qazaqstandyq jastardyń bári qazaq tilinen saýatty degen sóz. Sondaı-aq shetelden oralǵan 1 mıllıonǵa jýyq qandastarymyz qazaq tildi halyqtyń úlesin kóbeıtti.

90 jyldardan soń SSSR quramynda bolǵan memleketterde  orys tili memlekettik tilmen teń mártebeli bolyp keldi. Aldyńǵylardyń biri bolyp О́zbekstan orys tilinen bas tartty. О́zbekstannyń  1989 jylǵy memlekettik til týraly zańynda orys tili ultaralyq qarym-qatynas tili dep kórsetilgen. 1995 jylǵy redaksııa boıynsha orys tili ol mártebesinen aıyryldy. 50 mıllıonǵa jýyq halqy bar Ýkraına Respýblıkasynda 8 mıllıonnan asatyn orys dıasporasy turady. Ol bar bolǵany Ýkraına halqynyń 16 paıyzyn quraıdy. Bıyl Ýkraına orys tiliniń mártebesin joıdy. Kórshiles Qyrǵyz Respýblıkasy byltyr - 2013 jyly memlekettik til týraly zańdy qaıta qarap, ondaǵy orys tiline mártebe berip turǵan bapty alyp tastady. Ázerbaıjan Respýblıkasynda 2002 jylǵy Geıdar Alıevtiń «Ázerbaıjan Respýblıkasynyń memlekettik tili» týraly buıryǵy boıynsha eldegi orys tiliniń yqpaly bir jola joıyldy. Al 2007-2008 jyldardaǵy Ázerbaıjan Respýblıkasy ulttyq keńesiniń sheshimimen el aýmaǵynda Reseı arnalarynyń taralymyna tyıym salyndy. Qazirgi tańda orys tili memlekettik til mártebesin alǵan Reseıden basqa birneshe memleket bar. Olar Belarýsııa(aq orystyń jaıy túsinikti), Ońtústik Osetııa(bundaı memleket bar ekenin kóptegen elder moıyndamaıdy),  Prıdnestrov Moldava Respýblıkasy(bul elde bar joǵy jarty mıllıon halyq turady, onyń 170 myńy orys ulty). Al, orys tilin memlekettik tilimen qatar qoldanyp, ultaralyq qarym-qatynastyń tili etken jalǵyz memleket – Qazaqstan.

Osy oraıda, on kúnnen keıin birlesken otyrysyn ótkizetin zań shyǵarýshy organ – parlamentten:

1)    Til týraly zańdy qaıta qaraýdy, ári osy zańdaǵy 5-bapty alyp tastaýdy kún tártibine qoıýdy,

2)    Parlamenttik, úkimettik, ákimshilik jıyndardy qazaq tilinde ótkizýdi qadaǵalaýdy,

3)    Shetelden keletin aqparattyq quraldardy (Fılm, gazet-jýrnal, kitaptardy) tek qazaq tilinde aýdarmasy, túsindirmesi bolǵan jaǵdaıda ǵana el aýmaǵyna kirgizýdi talap etýdi suraımyn.

Bul maqalanyń nátıjesin 62 kún boıy jazdyq demalysta bolyp, 2 qyrkúıek birlesken otyrysyn ótkizetin parlamentten jáne 2011 jyldyń 2 qarashasynan “Qazaqsha Wikipedia” jobasyn óz qamqorlyǵyna alǵan, memlekettik tilge janashyrlyq etip júrgen Premer-mınıstr Kárim Másimovten kútemin.

Nurǵalı Nurtaı