Kóshi-qon týraly zańǵa ózgeris bıyl engizile me?

  Sońǵy jyldary kóshi-qon má­se­lesinde kóptegen kemshilikter men ol­qylyqtardyń oryn alǵany ras.Ári bul másele týraly ekiushti, dúdamal  aqparattar da bolýda. Sonyń saldarynan keıbir qandastar keri kóshýde degen de áńgimeler taraýda. Ondaı áńgimelerge alańdaǵan aǵaıynnyń órekpigen kóńilin basý úshin júıeli  taldaý  jasap, mamandardyń túsindirýi qajet. Osy maqsatta Halyqaralyq «Janashyr» qoǵamdyq qory Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen Qazaqstan Jazýshylary kitaphanasymen birlese otyryp, 2014 jylǵy 04 shildede «Kóshi-qon máseleleri boıynsha QR keıbir zańnamalyq aktilerdegi ózgerister týraly halyqty aqparattandyrý» taqyrybynda dóńgelek ústel ótkizdi. Jıynǵa Almaty qalasy Memlekettik eńbek ınspeksııasy jáne kóshi-qon basqarmasy, Almaty qalasy Kóshi-qon polısııasy, Almaty qalasy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy, qoǵamdyq uıymdar ókilderi jáne shetelderden kelgen qandastar qatysyp, kóshi-qon salasy boıynsha zańnamalyq aktiler, olardaǵy sońǵy ózgerister men tolyqtyrýlar týraly jáne Kóshi-qon zańyna engizilýi tıis ózgerister týraly pikir almasty.  Kúndelikti tájirıbede oralmandardy qabyldaý men ornalastyrý, qujattandyrý, azamattyq berý máselesinde ushyrasyp otyrǵan qıyndyqtar men zańnamalardaǵy qaıshylyqtardyń oryn alyp otyrǵandyǵy ras. Ony túzetý úshin qoǵamdyq uıymdar, qoǵam qaıratkerleri, BAQ ókilderi óz pikir, usynystaryn bildirýde. Sonyń arqasynda Úkimette de sońǵy kezde kóshi-qon qaǵıdalaryna engiziletin jańa ózgerister jaıynda jaǵymdy pikirler aıtyla bastady. Úkimet basshysy Kárim Másimov on birinshi shildede Taraz qalasynda Kóshi qon máselesine baılanysty otyrys ótkizgeli jatqany da biraz túıtkildi máselelerdiń sheshimin tabaryna áser eteri sózsiz. Mine, osy máseleler jaıly sóz qozǵaǵan Almaty qalasy Memlekettik eńbek ınspeksııasy jáne kóshi-qon basqarmasynyń bólim basshysy Gúlsim Meterbaıqyzy Ysqaqova, Kóshi qon Zańyna ózgerister engiziletinine kúdikpen qaraǵan kópshilikke, tıisti orynnyń dáleldi hatyn kórsete otyryp sózin rastady. Al, zańnyń bir kúnde qabyldanbaıtyny, birshama ýaqytty talap etetini sózsiz, Alaıda tıisti mınıstrlikter qarap otyrmaı, halyqtyń suranys, talaptaryna oraı  jeńildikter qarastyryp jatqanyn da jetkizdi. Máselen, Syrtqy ister mınıstrliginen dál sol kúni sheteldikterden talap etiletin anyqtamalardy apostıldeýden bosatqandyǵy jónindegi hat túskenin Almaty qalasy IID Kóshi-qon polısııasy basqarmasynyń aǵa ınspektory, polısııa podpolkovnıgi Lázzat Sháımerdenqyzy Muhıtovabaıandady. Sonymen qatar ol zańnamalyq aktilerdegi sońǵy ózgeristerdi de tilge tıek ótti.    Qazaqstan Úkimeti 2014 jylǵy 20 naýryzda «Oralmandardy jaıǵastyrý óńirlerin aıqyndaý týraly» №248 qaýlysy qabyldaǵan edi. Bul qaýlyǵa sáıkes oralman mártebesin alyp, áleýmettik jeńildikterge qol jetkizgisi keletin sheteldik etnıkalyq qazaqtar Aqmola, Atyraý, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan jáne Shyǵys Qazaqstan oblystaryna ornalastyrylmaqshy. Bul oblystarǵa amalsyzdan kóship baratyn oralmandar sol aımaqta ómir boıy turýǵa mindetti emes. Úkimet qaýlysyna sáıkes 5 jyldan soń olar ózderi qalaǵan basqa aımaqqa qonys aýdara alady. «Shet elden kóship kelgen jáne úkimet belgilegen 7 oblystan bólek óńirde turǵysy keletin qazaq yqtııar hat alar kezde shetel azamaty retinde tólem qabiletin rastaýy qajet. Ol úshin onyń esepshotynda kem degende 2 mıllıon 444 myń 660 teńge (13,5 myń AQSh dollary) bolýy tıis» degen. Bul soma bir adamnyń emes, bir otbasynyń tólem qabiletin aıqyndaıtyn qarjy dep qarastyrylǵan.

     Memlekettiń bul sheshimin de túsinýge bolady. Atalǵan aımaqtarda, ásirese soltústik óńirlerde halqymyz sırekteý ornalasqan. 2050 jylǵa qaraı bul óńirlerdegi turǵyndar sany 900 myńǵa deıin kemıtindigi de aıtylyp júr, esesine ońtústik óńirlerde halyq sany 5,2 mıllıonǵa artatyn kórinedi. Olaı bolsa soltústiktiń jaǵdaıyn eskergen jón. Bul da aldaǵy ýaqytta elge qaraı at basyn buratyn qandastarymyzdyń qaperinde bolǵany abzal. Degenmen, QR Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń  málimdeýinshe № 248 qaýlyǵa ózgeris engizilmek. Endi oralmandardyń qonystanýy úshin elimizdiń 14 oblysy túgeldeı qamtylmaq..

    Syrttan kelgen qan­dastarymyz qonystanatyn óńirdi ózderi tańdaıdy. Qaı aımaqqa barsa da oralman mártebesi ta­ǵaıyndalady. Oralmandar úshin joǵaryda aıtylǵan tóleý qabilettiligin dáleldeý boıynsha mindetteme bolǵan. Sońǵy jańalyq – «tóleý qabilettiligi» jóninde esh dáleldeme talap etilmeıdi. Mınıstrliktiń oralmandarǵa qatysty taǵy bir jańalyǵy – olar eńbek resýrstary tapshy óńirlerge kelgen jaǵdaıda áleýmettik paketter qarastyrylady. Oǵan aldymen jolǵa, júk alýǵa baılanysty járdemaqy engiziledi. Jalǵa berý retinde bes jylǵa qyzmettik turǵyn úı usynylady, bes jyldan keıin jekeshelendire alady. Kópshiliktiń esinde bolar, osyǵan deıin etnıkalyq qazaqtarǵa azamattyq tórt jyldan keıin beriletini aıtylyp kelgen edi. Byltyr jeltoqsan aıynda bekitilgen «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zań aktilerine eńbek mıgrasııasy máseleleri boıynsha túzetýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańǵa sáıkes oralmandar Qazaqstan azamattyǵyn kóship kelgen soń 4 jyldan keıin ǵana ala alady delingen.

    Endi azamat­tyq alý merzimi 1 jylǵa deıin qysqartylady. Shetten kelgen  aǵaıyn  qaı  óńirge kelse  de  oralman  mártebesin burynǵy tártippen ala  alady. Ol úshin eń aldymen yqtııarhat  alýy kerek.5 kún ishinde  oralman mártebesin ala  alady  jáne ol bir  jylǵa  deıin saqtalady. Kem degende  bir jyl ishinde azamattyq alýy kerek. Oralmandarǵa túsindirip aıtyńyzdar, 1 jylda azamattyq alyp úlgermese, ol óz kinási. Al,  bir jyl ishinde azamattyq almasa, quqyǵy sheteldiktermen teńestiriledi, dep eskertti.

     Al, Kóshi qon máselelerindegi qaıshylyqtar týraly ashyna aıtyp, quzyrly organdardyń  nazaryn únemi oralmandar máselesine aýdartyp júrgen qoǵam qaıratkeri Rahym Aıyp osy aıtylyp júrgen qıynshylyqtardyń bárin bir qaýlynyń pármenimen sheshýge bolatynyn aıtady:

-          Sońǵy jyldary zańǵa biraz ózgerister engizildi. Úkimettiń 2011 jylǵy №362

qaýlysynan keıin kóp nárse ózgerdi. Buryn qaýlynyń bárinde «etnıkalyq qazaqtardan basqa» dep jazylatyn edi. Bul oralmandarǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzdy. Keıinnen «sottalmaǵan» degen anyqtamany talap etý bastaldy. «Kelgen eliniń ruqsat qaǵazy (kelý qaǵazy) nemese QR-na turǵylyqty kelýi jaıly ruqsat qaǵaz» (5) jáne «Talap qaǵaz sottalǵany jaıly jáne ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵandyǵy jaıly (16)» anyqtamalar. Bul anyqtamalardy Qytaıdyń quzyrly organdary bermeıdi, óıtkeni azamattarǵa tólqujat berer aldynda osy anyqtamalar jınaqtalyp, eskeriledi jáne tólqujat tek shetelge shyǵatyn azamattarǵa ǵana, belgilengen tártippen beriledi. Ol Tártipti 2007 jylǵy 29 sáýirde QHR-diń Búkilmemlekettik Halyq Quryltaıy bekitken.  Qytaıda «qylmysker bolsa, shetelge shyqpaıdy» degen zań qabyldanǵan. Ondaı adam kerek dese, Qytaı Halyq Respýblıkasy qarsy emes. Tipti, pasportyna da jazyp beredi. Máselen, Qytaıdyń shetelde 60 mıllıondaı dıas­porasy bar. Onyń bári konsýldyń aldynda kezekte tursa, bar jumysty qoıyp, solarǵa ǵana qaǵaz berýmen aınalysar edi.. Olarǵa munyń keregi joq. Sonda, osynshama adamdy sorlatyp jatqan ózimiz emes pe? Zańdy qaıta shyǵarýǵa ýaqyt kerek dese, sol №362 qaýlyny qaıta ózretýge ýaqyt kete qoımas, tek nıet bolsa degendi aıtady.

    Almaty qalasy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynyń ókili Qaırat Ábdrahımov elge kelgen qandastardyń ortalyqqa azamattyq alǵannan keıin júginý múmkindigin aıtty. Olarǵa erekshe kórsetiletin memlekettik qyzmettiń biri - páter kezegine qoıý ekendigin eskertti. Qalǵan jaǵdaıda barlyq azamattarmen  teń dárejede qyzmet kórsetiledi dedi.

      Jıynǵa qatysqan О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkııa, QHR, Germanııa, Mońǵolııa elderinen kelgen alpysqa jýyq oralman, kóp jaǵdaıdan habardar bolyp, biraz aqparatqa qanyqqandaı boldy. Quzyrly organdar ókilderine kóńilderin kúpti etken suraqtaryn qoıyp, tushymdy jaýap aldy. Halyq arasyndaǵy mundaı aqparattandyrý jıyndary jıi uıymdastyrylsa degen tilekterin de bildirdi. «Aǵaıynnyń bul tilegi oryndy da. Sebebi,  atamekenge endi kelgen qandastardyń jańa ortaǵa beıimdelip, sińsip ketýi úshin kóp nárseni bilýine týra keledi. Der kezinde bilmestikpen ýaqytyn ótkizip alǵandar, zań talabyna saı qaıta ruqsat alý úshin at basyn keri burýǵa týra kelip jatady. Onyń aldyn alý úshin bizben habarlasýlaryńyzǵa bolady» dedi jıyndy uıymdastyrýshy Halyqaralyq «Janashyr» qorynyń basshysy Jańyl Ápetova. Qor janynan Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Oralmandar ortalyǵy» jumys istep jatqanyn, qandaı da bir suraqtary bolsa, zańger keńes beretinin, bos ýaqyttarynda ortalyqqa kelip, túrli úıirmeler men seksııalarǵa qatysýlaryna múmkindikteri baryn, qandaı da usynys, pikirleri bolsa, qulaq asýǵa daıyn ekendikterin aıtty, Sonymen qatar, oralmandarǵa qatysty aqparattardy «Janashyr.kom», «Shalkar.kz» saıttarynan oqyp alýlaryna keńes berdi. Sonymen birge barlyq qatysýshylarǵa «Eldesimizdiń esine. Kerek keńester» atty kitapshalardy taratty. Al, Qazaqstan Jazýshylary kitaphanasynyń meńgerýshisi  Elena Jamelqyzy Aǵaısa jıynǵa qatysýshylardy «Kóshi qon, oralmandar taqyrybyndaǵy aqparattar» atty arnaıy stendpen tanystyrdy.

      Jalpy, jıyn qatysýshylary kóshi-qondaǵy búgingi qıynshylyqtar ýaqytsha ekenin, al zańdardaǵy qaıshylyqtar jyldyń sońyna deıin sheshiledi degen uıymdastyrýshylardyń úmitti áńgimelerine senimmen tarqasty.