Er Jánibek – 300 jyl. Astyń amanaty

«Mońǵol, Qytaı jerine jetip jatyr,

Búgingi toı jaıynda jurt aqpary...»

2014 jyl beıresmı túrde Qazaqstandaǵy Er Jánibek jyly boldy desek artyq emes. Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, abyz aqsaqal Tursynbek Kákishulynyń uıtqy bolýymen qurylǵan «Er Jánibek» qory aıtarlyqtaı is-sharalar atqardy. Búgingi tańda atalǵan qorǵa belgili ǵalym Maqsut Temirbaev basshylyq etedi. Er Jánibek Berdáýletulynyń 300 jyldyǵy ǵylymı konferensııalarmen bastaldy. Jyl basynda Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetinde, Qazaq Agrarlyq Ýnıversıtetinde tanymdyq-praktıkalyq konferensııa uıymdastyryldy. Maýsym aıynda Almatydaǵy bes juldyzdy «Rixos» qonaq úıinde as berilip, baba rýhyna quran baǵyshtaldy. Belgili qoǵam qaıratkeleri qatysqan osy jıynda shyǵystanýshy ǵalym Janymhan Oshanuly men Nasıhat Nábıollauly qurastyrǵan «Er Jánibek» atty ensıklopedııalyq jınaqtyń, Mońǵolııada turatyn jazýshy Sultan Táýkeıulynyń «Aqyr Jánibek» atty romanynyń tusaýy kesildi. Sondaı-aq, «Er Jánibek» týraly jyrlar aýdıodıskige jazylyp, batyr ómirine arnalǵan derekti fılmmen qatar «Kereıde batyr Jánibek» degen atpen jaryq kórdi. Ile-shala Respýblıka saraıynda Qazaqstan óner juldyzdarynyń qatysýymen qaıyrymdylyq konserti ótkizildi.

Mine, keshe ǵana Elordany sóz qudiretimen terbegen dúbirli aıtys ótti. Eýrazııa ýnıversıtetinde «Máńgilik el ıdeıasy jáne Er Jánibek batyr» atty halyqaralyq ǵylymı konferensııa máresine jetti. Astana irgesindegi Qoıandy aýylynda belgili qalamger Jádı Shákenniń uıymdastyrýymen kólemdi as berildi. Ári qaraı Jarma aýdanynda baba rýhyna arnalǵan ulan-asyr toı ótti. Balýandar arysqa tústi, júırikter alamanǵa shapty, ónerpazdar án saldy, jınalǵan jurt tamsandy... Endigi kezekte jyl saıyn ótkiziletin «Shyǵys shynary» dástúrli jyr músháırasy Er Jánibektiń 300 jyldyǵyna arnalady. Kúzge qaraı Er Jánibek batyrǵa arnalǵan prozalyq shyǵarmalar men jýrnalıstik zertteý maqalalardyń júldesi taǵaıyndalmaq. Aıta keterligi – Er Jánibektiń 300 jyldyǵy tek Qazaqstanda ǵana emes Eýropanyń tórinde, Mońǵolııanyń dalasynda, Altaıdyń arǵy-bergi jurtynda túgel toılanyp jatyr.

«Osyndaı elim degen esil erdiń, Urpaqtary jetti-ǵoı baǵasyna»

Joǵaryda atalǵan is-sharalardyń kóptigi men kólemine qarap, bylaıǵy jurt mereıtoı memleket tarapynan toılanyp jatyr dep oılaýy múmkin. Joq, jergilikti bılik pen keıbir mekemelerdiń qol ushyn sozǵany bolmasa, Er Jánibektiń 300 jyldyǵy tek sanaýly kásipkerlerdiń demeýshilgimen júzege asýda. Bul rette «Er Jánibek» qorynyń vıse-prezıdenti Jeńis Túrkııanyń róli aıryqsha boldy desek artyq emes. Kásipkerlikpen aınalysatyn Jeńis myrza aınalasyna qarjylyq múmkindigi bar atymtaı azamattardy toptastyra bildi. Raqat Ábdiqadyr, Dildahan Dálel, Asqar Jakýlın, Serik Kókenaı qatarly kásipker azamattar Almatydaǵy as pen Respýblıka saraıyndaǵy konsertti dúrildetip ótkizse, Jeńis Túrkııa, Tolqyn Aqanuly, Birjan Qajyǵalıev, Jomart Omarov, Dáýletkereı Kápuly bastaǵan azamattar Astananyń aıtysyn joǵary deńgeıde uıymdastyrdy. Qazylar alqasyna Memlekettik syılyqtyń ıegeri Nesipbek Aıtuly basshylyq etti. Aıtystyń bas júldesi - KIA avtokóligin Erkebulan Qaınazarov jeńip aldy, al 1-oryn – 1 mıllıon teńgeni pavlodarlyq Aspanbek Shuǵataev enshiledi. 2-oryn ıegerleri Meıirbek Sultanhan men Anargúl Bádelhan árqaıysysy 500 myń teńgeden qaltasyna saldy. 3 oryn ıegerleri Maqsat Ahanov pen Qarlyǵash Áýbákirova da 300 myń teńge júldege ıe boldy. Tipti jaqsy aıtys úligisin kórsetken aqyndarǵada 100 myń teńgeden syıaqy berildi.

Al Shyǵys Qazaqstanda ótken astyń oryny tipten bólek. Dildahan Dálel, Rahat Ábdiqadyr bastaǵan azamattardyń bas-kóz bolýymen Qalba taýǵa 100-den astam aq úı tigilip, Er Jánibek batyrdyń basy jatqan qasıetti mekenge Alty alashtyń balasy basyn qosty. Qazaqta baıaǵydan kele jatqan dástúr boıynsha keıbir qazaq rýlary aqordalaryn tigip, as-sýyn ázirlep, toı ıelerimen birge astyń mereıin asyrdy. Shubartaýdan Jobalaı batyr aýyly, Kúreńbel aýyly, Jiger Jánábiluly basshylyq etken Qojabergen batyr aýyly, Almatydan Qyzaı ana aýyly, Úrjar, Aıakóz aýdany bolyp, top-top aq úıler tigildi. Semeı qalasynyń ákimi Aıbek Kárimovtiń ózi alty qanat aqordasyn saılap, alystan kelgen aǵaıyndardy kútip aldy. Qalba taýdaǵy osy astyń óz deńgeıinde ótýine Qanat Súleımenov deıtin azamattyń erekshe eńbek etkenin aıta ketken jón. Er Jánibek batyrdyń eskertkishin turǵyzǵan Qanat myrza bul joly da jergilikti ákimshilik pen «Er Jánibek» qorynyń birlesip jumys jasaýyna uıtqy bola bildi.

Qytaıdan kelgen baýyrlarǵa bas-kóz bolyp júrgen kásipker Mereı Silámuly, astyń basy-qasynda uıtqy bolyp júrgen Jeńis Túrkııa  syndy azamattardyń arqasynda báıge, balýan jarystaryndaǵy júldegerlerge 10 avtokólik tigildi. Jarma aýdanynda ótken konferensııada Qabdesh Jumadilov, Tursynbek Kákishev, Nesipbek Aıt bastaǵan aqsaqaldar men Janymqan Oshan, Serikqazy Qorabaı syndy ǵalymdar ataly sóz aıtty. Bazarbek Ádiǵaı, Qaırat Qul-Muhammet syndy óner qaıratkerleri konserttik baǵdarlamanyń sátti ótýine muryndyq bolsa, Shyǵys jekpe-jeginiń sheberi Jamalı Dıhanuly 300 pyshaqtyń júzinen júrip ótip, jurt alǵysyna bólendi.

«Babań batyr bolǵannan paıda bar ma, Balań tartyp týmasa babasyna»

Sóıtip, Er Jánibek batyrdyń 300 jyldyǵy qazaq bar jerdiń bárinde joǵary deńgeıde toılanyp jatyr. Ataǵa tartyp týǵan azamattar bereke-birliktiń, uıymshyldyqtyń ne ekenin kórsetti. Qoldarynan qanshalyq is keletinin ańǵartty. Ulyny ulyqtaýǵa, urpaqty oıatýǵa qyzmet atqardy. Memleketke jaltaqtamaı-aq, ultqa qyzmet etýdiń múmkindikterin kórsetti. Babalarymyzdyń el men jerdiń tutastyǵyna qalaı qyzmet atqarǵanyn Alty Alashtyń esine saldy. Bizdińshe, jyl boıy toılanatyn astyń maqsaty bireý ǵana. Ol – keshegi Jánibektiń qazaq tutastyǵyn tý etken erligin pash etip, búgingi Jánibekterdi, bir rýdyń emes, búkil Alashtyń joǵyn joqtaıtyn azamattardy tárbıelep shyǵarý. Tarıhta «Abylaıdyń asy», «Saǵyndaıdyń asy» deıtin ataqty astar ótken. Jasyratyny joq – ol kezde asty este qaldyratyn birneshe uǵym bar bolatyn. Qansha at shapty? Qansha mal soıyldy? Qansha úı tigildi? Zaman solaı edi. Sonysymen este qalatyn. Qazir as ótkizýdiń jaýapkershiligi burynǵydan da aýyr desek qatelespespiz. Ǵasyrlyq bodannan keıingi qol jetkizgen táýelsizdikti ustap qala alamyz ba? Tuǵyrynan taıǵan tilimizdi ornyna qoıa alamyz ba? Ulanǵaıyr dalaǵa kóz alartqan dushpanǵa Er Jánibekteı ún qata alamyz ba? Búgingi jahannyń eń úlken soǵysy aqparattyq soǵysqa tótep bere alamyz ba? Tarydaı shashylǵan qazaqtyń basyn bir Otanǵa jııa alamyz ba? Munyń bári keshegi emes, erteńgi emes, búgingi urpaqtyń moıynyndaǵy paryz. Rınat Zaıtovsha aıtsaq, «Jaýyńa qalaı ǵana taptatpaqsyń, Jánibek batyryńnyń jatqan jerin». HH ǵasyrdyń dál osy kezeńi – Alashordashylardyń azattyq kúresiniń kúrdeli kezeńi edi. Bas biriktirdi, tize qosty. «Qazaq» gazetin shyǵardy. Keshegi Abylaılardyń, Jánibekterdiń amanattap ketken dalasyn kelesi urpaqqa din aman jetkizemiz dedi. Sol úshin jandaryn aıyryldy. Esesine Qazaq memleketiniń irge tasyn qalady, búgingi urpaqqa óshpes iz qaldyrdy, ulttyń atasy atandy. Qansha jerden táýelsiz elmiz desek te, dál qazirgi kezeńde sol HH ǵasyrdyń bas kezindegi Alash amanaty qaıtadan kún tártibine shyqty. Arqadaǵy júk, aldydaǵy maqsat – sol ǵana. Qudaıǵa shúkir, joǵaryda aıttyq. Úsh júzge saýyn aıtyp, as ótkizgen azamattar Alty Alashtyń birligi úshinde tize qosa alatynyna senim mol. Bul uran emes.

PS. Maqalaǵa «El qorǵany – Er Jánibek» dep atalatyn Astanada ótken aıtystaǵy Rınat Zaıtov pen Iran-Ǵaıyp Kúzembaevtyń óleń joldaryn paıdalandyq.

Bilál Qýanysh

Sýretter: Nurtaı Lahan, Ámirbolat Qusaıynuly, Ǵabıt MADALIEV

"Qamshy silteıdi"