Georgıı lentasy – qazaqtyń «qarǵy baýy» emes pe? (Saýalnama)

   Jyldaǵy dástúr  boıynsha, Jeńis  kúni  qarsyńynda sary-qara tústi  georgıı  baýlary  sánge aınalady. Sán degennen góri,  arnaıy  naýqan dese  de  bolǵandaı.  Sebebi,  turmystyq quraldardan  bastap, kóshe, tipti kólikterge  deıin  osy lentalarmen kómkeriledi.  Lentalar tegin taratyryp,  qara jáne qyzǵylt sary  túsken boıalǵan sýretter,  jarnamalar  kóbeıe bastaıdy. Syrttaı qaraǵanda,  bul lenta 9-mamyr mekeresiniń  bógenaıy ispetti bolyp kóringenmen,   shyndap kelgende  ımperııashyl kórshimizdiń ıdeologııalyq  qarýyna aınalyp  bara  jatyr degen pikirde qoǵam  belsendileri.

Mundaı  baýlardy nelikten bizdiń qoǵamnyń  áli kúnge deıin taǵýy  keńestiń  qaldyǵyn tańsyq  kórýi me?   Álde,  georgıı lentasyn  jandandyrý -  Reseı ıdeologııasyn  sanaǵa sińirýdiń  bir kórinisi me?

Muhtar Baqyt, facebook qoldanýshysy:  Uly Otan soǵysy jyldary jyldary mundaı lenta  bolmaǵan

-          «Georgıı lentasynyń» tarıhynan bastaıyq.  1769 jyly 7 jeltoqsanda Reseı patshaıymy Elızaveta II engizgen 4 dárejeli Georgıı dańqty ordeninde paıda bolǵan. Bul ordenmen 1917 jylǵa deıin  ár túrli shendilerdi marapattap kelgen. Sonyń ishinde, Orta Azııany jaýlap alǵandardy   osy ordenmen marapattaǵan, Keıin Patshalyq úkimet qulaǵan soń, bul belgige Keńes úkimetinde tyıym salynǵan.  Al 1943 jyly Keńes armııasynda Gvardııa ordeni taǵaıyndalǵan. Al Reseı 2000 jyly Georgıı ordenin áskerı orden retinde qaıta jańǵyrtyp, 2005 jyldan bastap Georgıı lentalaryn Jeńis kúni qarsańynda taratý aksııasy bastaldy.  Sonda eshqandaı da Keńes armııasyna qatysy joq lentany 1941-1945 jyly bolǵan soǵys belgisi retinde taratý naǵyz tarıhı qatelik bolyp tabylady.  Biz Patshalyq Reseıdiń belgisin ulyqtap, ony kóligimizge taǵyp,   «soǵysqa qatysqan ata- babalarymyzdy eske alyp júrmiz»  dep máz bolamyz.  Bul saıası oıyn. Qyrymdy basyp alǵan áskerıler  osy belgini taqty. Slavıansk, Odessadaǵy Reseıge qosylmaqshy  toptardyń barlyǵy osy lentany taǵyp alǵan. Bul Reseı ımperııasyn qaıta jandandyrý aksııasy!

Ábdiráshıt Bákiruly, fılosof:  Jastardy jyltyraqqa qyzyqtyrý –jymysqy saıasat

-       Jastar oǵan "jyltyraq dúnıe" dep qaraıtyn sııaqty. Al, endi, sony tyqpalap otyrǵandardyń áreketi - jymysqy saıasat ekeni anyq. О́mirde qaı salada bolmasyn - dinde, saıasatta -buqaranyń "saýatsyzdyǵyn" óz paıdasyna sheship qalýǵa tyrysatyn tásil jıi qoldanylady. Mysaly, "Valentın kúni" degen adamnyń mahabbat sezimine áser etý arqyly hrıstıan dinin astyrtyn sanaǵa sińirý bolyp tabylady. Bul da soǵan uqsas qubylys. Al oǵan toıtarys berý úshin "baıbalam salý" jetkiliksiz. Ol úshin urpaq sanasyna osy atrıbýtterdiń ulttyq nyshandaryn bala kezden quıýdy jolǵa qoıý qajet. Bul, endi  memlekettik shara deńgeıinde atqarylatyn shara. Oǵan shama bar ma? Memleketshildikti nyǵaıtýǵa jaýapty bıliktiń "ulttyq sanasy" oıanbaı, bul qubylys jalǵasa bermek! Nátıjesin kósheden kóretin bolamyz...

Serik Erǵalı, mádenıettanýshy: Baý- basqany basyný belgisine aınalyp barady...

-       Bul - eskiniń qaldyǵy emes, reseılik saıasattyń ıdeologııalyq bir kórinisi. Buny taǵatyndardy úshke bólýge bolady:  1. Soǵysqa qatysqandar men naǵyz qaharmandardy qadyr tutatyndar, Jeńisti ómirleriniń máni retinde kóredi de, bul Georgı taspasy olar úshin tábárik sekildi sińip qaldy. 2 top: Proreseılik yqpaldy ańsaıtyndar men sol saıasatty sanaly túrde qoldaıtyndar. Bul topty Reseı de óziniń saıası tehnologııalyq qaýymy retinde qarap, olardyń "qajetin" osyndaı joldarmen qoldap, táýelsiz elderge qyr kórsetkensıdi. Bul jaǵynan alsaq, Georgı taspasy proımperııalyq tetik pen brend ispetti. 3. Jaı ǵana qyzyq kórip, Lenta taqqandaryna máz bolatyn top. Buǵan saıası jaǵyna mán bermeıtin qazaq jastary jatar.Bul jaǵynan alsaq, Georgı taspasy qazaqstandyq otanshyldyqty basyp-janshyp basqa eldiń ıdeologııalyq basqynyn pash etetin tutqa bolyp shyǵady. Búgingi saıası keńiste usaq-túıek eshteńe joq, tipti, bas kıimniń túsi de belgili bir ýaqyt pen keńistikte óz rólin atqarady. Jyl saıyn Jeńis kúninde Georgıı taspasy arqyly birjaqty saıası menmendik jasalady da, reseılik qasıetti bul belgi egemen basqa elder úshin qyr kórsetý, basqany basyný belgisine aınalyp barady...

Aıatjan Ahmetjan,  Mektep muǵalimi: Bul talǵamsyzdyq

-       Meniń oıymsha ol talǵamsyzdyq, áıteý kózge kóringendi talǵamaı kókiregine baılaı salý ǵoı. bul saıası saýatsyzdyqtyń saldary. Al reseı ózderiniń ıdeologııasyn burynǵy keńes elderine tyqpalaıdy, jarnamalaıdy, bizdiń qoǵam sony talǵamaı jutady. Bul shırek ǵasyr bolǵan táýelsizdigimizge syn. Áli oıana almaı kelemiz. «Lentashyldar» úshin Qazaqstannyń óz lentasy bar. Ol  otandyq nyshan, Otan qorǵaýshylar kúnine arnalǵan ózimizdiń ulttyq nyshandar qosylǵan ulttyq baý. Biz táýelsiz memlekettiń urpaǵy táýelsiz sananyń jeteginde bolýymyz kerek. Ár nárseni ózgenikine balama deýdiń ornyna ózimizdiń ulttyq sananyń jemisi deý kerek shyǵar.

Alma Qurmanbaeva,  JOO  oqytýshysy:  Bul jerde  eshqandaı saıası astar joq!

-       Kim qalaı aıtsa olaı desiń... Meniń ákem soǵysqa qatysqan adam. 3 ret jaraqat alǵan.  Ol kisi Stalıngrad túbindegi shaıqasqa qatysqan. Men aǵa serjant Álı Jubatyrulynyń qyzymyn. Ákemniń kózi joq. Ol kisi stakandy qolyna ustamaǵan adam. Biraq soǵys kınolaryn kórgende jylap otyrýshy edi. Ol kisige 9 mamyr kúni erekshe kún bolyp sanalatyn ár daıym da. Barlyq medaldaryn taǵyp alyp, kóshege shyǵyp kelip, sodan keıin úıde júrýshi edi. Men ákemdi esime alyp, sol kisini oıymda qoldaý úshin georgıı lentasyn taǵamyn. Bul meniń pozısııam... Men úshin bul jerde eshqandaı da astar ne saıasat joq!

Esdáýlet Qojekenov, stýdent:  Sanasy azat jastar lenta taqpaıdy

-       Bizdiń bılikten bastap otbasymyzdaǵy ata- anamyzǵa deıin kezinde jalǵandy jetpis jyl jalpaǵynan basqan keńester odaǵynyń qatań rejıminde ómir súrdi.  Sol sebepti georgıı lentasy olardyń  jandaryna jaqyn .  Mundaı keńestik elesterden  Táýelsiz eldiń sanasy azat urpaǵy eseıip, tý ustaǵanda ǵana  qutylady dep oılaımyn.

Túıin: Búgingi qoǵamda georgıı lentasyn taǵýshylar, taratýshylar sonaý II Dúnıejúzilik soǵys jyldaryndaǵy qaza  tapqan batyr babalaryn eske alyp, qurmet kórsetýshiler. Árıne, gúl shoǵyryn qoıyp, lenta taǵý ózge dindegi ulttarǵa jarasymdy shyǵar. Al, qazaq sekildi musylman balasy úshin arýaqqa quran baǵyshtap, jeti atasyn jadynan shyǵarmaı júrse boldy emes pe? Ár memlekettiń ózindik erekshelikteri bolýy kerek. Tipti ol  usaq-túıek lenta bolsa da.  Lentny "usaq-túıek" deımiz-aý,  biraq munyń ózin óz maqsattaryna paıdalanýshylar da  tabylyp jatyr.  Aqyryn júrip, anyq basaıyq,  qazaq  balasy! 

Ázirgelen Janııa  Ábdibek